kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetat rinnasdiameetriks ja tähistat d 1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: a) täpsusklupid (jaotused kas 0,1 või 0,5cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit)). b) ümardatud skaalaga klupid (skaala ümardatud kas 2 või 4cm jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4cm kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse). Kluppimisel: – tuleb klupp asetada risti puutüvega, klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga – klupp peab olema puu tüvega risti – tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga nt teadusliku tööga – mõõdetakse kahekesi: üks taksaator mõõdab ja teine märgib tulemused üles – kluppimisel märgitakse mõõdetud puud (kriidiga, värviga, märkenoaga vms) – NB
juurekaelast 1 ha kohta. Seda on võimalik leida kas kluppimise teel või Bitterlichi meetodil. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti puu tüvega risti nii et ta puutuks puud kõigist kolmest küljest. Klupid jagunevad: täpsusklupp joonlaua jaotised on kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega ning 0 punkt algab klupi liikumatust haarast. Ümardatud klupp jaotused on 2 või 4 cm kaupa, 0 punkt on viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Elektrooniline klupp töö tegemine on kiirem, piisab 1-st inimesest, andmete sisestamine arvutisse on lihtne. Bitterlichi nurkloendur on istrument mis koosneb täpse pikkusega nöörist, või ketsit ja selle otsa on kinnitatud U-kujuline diopter. Puistus seistes teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud mis katavad dioptriava täielikult (1), puud, mis mahuvad täpselt
tegemist ebakorrapärase tüvega, võetakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti olevat lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4 cm kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. “tippimist”. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, kuna puude mõõtmiseks piisab ühest inimesest, - hilisem andmete sisestamine arvutisse on lihtne.
mitmesuguse tüsedusega ja Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4 cm lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt Võrreldes loduga on: Mustika kõdusoo (mks) - esineb tavaliselt skaalal viidud poole diameetriastme võrra 1) üleujutused pikemaajalised, kuivendatud siirdesoo, harvem liikumatu haara sisse. St. 4 cm 2) turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt rabamuldadel. Praktiliselt kogu puude juurestik jämedusastmega klupil algab skaala 2 cm-st lagunenud. Põhjavesi väheliikuv. paikneb ülemises 30 cm kihis. Muld ja skaalal on numbrid 4 8 12 16. 2 cm
teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, tehakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti olevat lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. St. 4 cm jämedusastmega klupil algab skaala 2 cm-st ja skaalal on numbrid 4 8 12 16. 2 cm jämedusastmeni ümardatud klupil algab skaala 1 cm-st. ja skaalal on numbrid - 2 4 6 8 jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab
teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, tehakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdame puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Näide: Kui on 4 cm jämedusastmega klupp, algab skaala 2 cm-st ja skaalal on numbrid 4 8 12 16; Kui on aga ümardatud 2 cm jämedusastmeni, siis skaala algab 1 cm - 2 4 6 8 jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Kui puistu keskmine diameeter on kuni 7 cm, mõõdetakse puud 1 cm diameetriastmega,
annaabi.ee 
