suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates antiigist ja isegi idamaadest, kuni tema oma ajani."- Benedetto Croce "filosoofiline posija"- Arthur Schopenhauer "tema kogu mõtlemine põhineb võltsprobleemidel"- Rudolf Carnapi "müstik, kes soosib müütilis-poeetilis- religioosseid kujundeid"- Anders Wedberg Hegel...
Arengu seadus(dialektika) Hegel nägi kõike arengus ja kõike protsessi tulemusena. Tees antitees süntees tees "MIS ON MÕISTUSLIK SEE ON TEGELIK, MIS ON TEGELIK, SEE ON MÕISTUSLIK" Hegeli kolm võtmeideed, mis on mõjutanud kogu lääne mõtlemist: 1. Reaalsus on ajalooline protsess ja seda saab mõista vaid ajaloolise seletuse kaudu 2.Maailma ajalooline struktuur on mõistusepärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk dialektikas. 4 3.Võõrandumise mõiste oma enda tsivilisatsiooni rajades loob inimene igasuguseid institutsioone, seadusi ja ideid, mis hakkavad teda ahistama hoolimata tõsiasjast, et need on tema enda leiutatud. 5
jem ja kes koos; ja kes niisiis selle põhjal oletab kõige võimalikumat, mis võib tulla, kas sa arvad, et ta ihaldaks neid tasusid väga ja kadestaks au pälvinuid ja võimukandjaid nonde seas või tunneks on morfoloogiliselt tõlgendatav: -, kus märgib eitust verbitüvele - 'varjatuses, peidus, unustuses olema'. 5 Tõlge Schleiermacheri järgi. Burnet: ...kui looduse poolt midagi sellist neile juhtuks. 6 Kr Sokratese dialektikas terminus technicus. 2 ta ehk nagu Homerosel7 ja eelistaks väga liht sulaspoisina orjata maapeal ka mehe kehvima juures ja pigem olla kannatanud kui noid arvamusi arvata ja tollasel kombel elada?" ,,Sel viisil," ütles ta, ,,mõtlen minagi ta pigem võtaks vastu kogu kannatamise kui elaks tollasel kombel." ,,Ja siis mõtle ka sellele ," jätkasin, ,,kui selline läheks jälle alla ja istuks samale järile, kas tema
ümmarguse asjaga. A posteriori - kogemusejärgne, pärast kogemust. Kand nõustus osaliselt empiirikutega, kes väitsid, et kogemusejärgselt on võimalik kogeda. Nt. kuldne kera - alles pärast kogemust saame öelda, et kuldne.KANT asi iseeneses asi puhtal kujul. Kandi sõnul ei saa meie teadmised maailmast kunagi terviklikud olla, kuna meie mõistus ei suuda anda lõplikku tähendust neile asjadele, millele me ei suuda mõelda.KANT dialektika vastuolude võitlus. Dialektikas on tees ja selle vastandiks on antitees. Süntees on antiteesi ja teesi ületamine, tekib midagi uut ja palju väärtuslikumat. Hegel võrdleb ajalugu dialektikaga, ajalugu ületab pidevalt vastuolusi. Tees, antitees ja süntees nt türannia, revolutsiooni teel lammutame selle kõik, sünteesina tekib vabariik. Lõpp-produkt alati parem, täiuslikum. materialism - reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb mateeriast, kõige vaimse taga on midagi materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach
ta noormeest esimesel hetkel isegi ära. Raskolnikov arvas temas kehastuvat kurjust, mõistmata, kui kurjaks ta ise võib muutuda, ja mitte hiljem, vaid kohe. Ja mitte korraks, vaid mitu korda. Alles märksa tagapool sündmustikus kuuleb Raskolnikov Razumihhinilt, et "kui ühiskond normaalselt korraldada, siis kaovad äkki kõik kuriteod, sest pole enam põhjust protestida, ning kohe muutuvad kõik õiglasteks". Unistus, mis oma ranges dialektikas kunagi ei täitu, ehkki on olnud väga paljude proosateoste lõpupildiks. See aimub ka "Kuritöö ja karistuse" viimastes ridades ega olegi kunstlik, sest Raskolnikovi elu oli ju alles pooleli. Ta sai oma karistuse mitte kõige lõpuks, vaid enne keskpaika. Nii Dostojevski kui ka Raskolnikov mõistavad, et maailm on kohutav ja räpane mülgas, kuid nad näevad selles ellu jäämise võimalusi erinevalt. Raskolnikov samastab neid mässuga, mis
Mis on hing? Mis on maailm? Mis on Jumal? Need on küsimused, mida me ei saa lihtsalt kõrvale lükata, kui me tahame jõuda rahuldavale elukäsitlusele. Mis vahekorras on need 12 küsimused meie mõistusega? Kas loodus ei ole siin pannud meisse tungi, mis püüdleb igavesti täitumatu suunas? Seda küsimust käsitleb Kant transtsendentaalses dialektikas lähemalt. (Tegelikult ta astub sellele lähemale, vastamata sellele ammendavalt - see väljuks teoreetilise mõistuse valdkonnas). Kui me sissejuhatavate märkustega oleme öelnud, et see osa "mõistusest", erinevalt arusaamisest toimib, siis peame me lisama, et "mõistus" siin endastmõistetavalt teises - kitsamas - tähenduses kui selle teose tiitlis leiab kasutust. Seal tähistab mõiste "mõistus" kõigi meie vaimu ja meelejõudude kogusummat. Siin on "mõistus" "ideede võime" -