VEEVALAJA (21.I - 19 II) on oma olemuselt dialektik, kes sobib tegelema teaduse ja tehnika progressi määravate aladega. Veevalaja on alati valmis ootamatusteks ja oskab kriitilise situatsiooni lahendamise enda peale võtta. Üldse ei meeldi talle lühikese lõa otsas olla ja juhendavad näpunäited, ta töötab kalduvuse, aga mitte sunni järgi. Ta on sündinud leiutaja ja ratsionalisaator Veevalaja eneseteostuse parimad valdkonnad on elektroonika, raadio telegraaf, psühholoogia, filosoofia, bioloogia, keemia. fotograafia, inseneriasjandus, teadusotsingud. Laia silmaringiga Veevalaja on hea president. Veevalajal on ilmekalt avalduv taime- ja lillekasvataja, seleksionääri ja metsandustöötaja, aga samuti kasvataja anne. Veevalajale ei sobi töö teeninduse, sotsiaalkindlustuse ja õigusteaduse valdkonnas. Tal on parem vältida suure ainelise vastutusega ametiposte, samuti jäika subordinatsiooni. Aheldatud Veevalaja mõtleb üksnes vabanemisele. Veevalaja...
Tootlikuse tõstmiseks pakkus vahendeid kapitalism. Kapitalism oli 4 vajalik vaheetapp. Kommunismis pidid tootmisvahendid saama ühiseks. Rikkused tuli kõigi vahel võrdselt jagada. Kommunistlik riik oli Marxi käsitluses kapitalistliku vastand ning ühtlasi ajaloolise dialektika viimane ning kogu inimkonnale kasu toov faas (Bergman, 2005, lk 119) 5 2. DIALEKTIKA Dialektika (vanakreeka sõnast dialektik, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega (Vikipeedia, 2013) Karl Marx on revolutsioonifilosoof, keda lõppkokkuvõttes huvitavad vaid muutused, tegutsemine ja materjaalsed tootmissuhted. Kuid ta on ka teoreetik, kes põhjalikult
Ta sai aru, et tema järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. 3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid? Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia, maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses, kuid varjas sellist püüdlust, mängides rumalat inimest. Maieutika ehk “ämmaemandakunst”- Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Selles mõttes peabki inimene “tunnetama iseennast”
idealismi teerajajaks, keda Platon siiralt hindab. [5:23] 3.3 Zenon Zenoni eluajaks loetakse u 490-430 e.Kr. Zenonist (vt lisa 3) rääkima hakates on soovitav tema nime juurde nimetada ka täpsustus, nimelt Zenon Eleast. Ta oli Parmenidese armastatuim ja tähtsaim õpilane ning ühtlasi ka eleaatide koolkonna kolmanda põlvkonna silmapaistvamaid esindajaid. Paistis silma peamiselt oma õpetaja vaadete osava kaitsjana, keda Aristoteles seetõttu pidas filosoofilise dialektika (vana kreeka dialektik) leiutajaks. Lisaks sellele, et ta oli Parmenidese tähtsaim ja armastatuim õpilane, on Zenoni varasest elust vähe teada. Ta rändas koos oma õpetajaga umbes 450 eKr Ateenasse, kus teenis elatist õpetajana. Oma eluajal oli ta kuulus andeka õpetajana ja kõnemehna. Tema juurde tuldi õpetust saama Ateenast ja mujaltki. Lisaks sellele oli ta ka aktiivne poliitikategelane. Leidub infot selle kohta, et ta osales Eleas türann Nearchose vastases liikumises. Siiski varieerub ka
kus mingit tõe kriteeriumit pole, ei suudeta kriitilisel hetkel milleski kokku leppida ning selline ühiskond võib osutuda kergeks saagiks välisvaenlastele. (Aava 2003: 12) Ka Sokrates polnud nõus sofistidega, väites, et nad tegelevad vaimse prostitutsiooniga. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma õpilasi - nad ei õpeta neile mitte voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese enda meetodit nimetatakse dialektiliseks. Sõna dialektika (kr dialektik - vestluskunst) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks tõe otsimist vestluse ja vaidluse abil. (ibid) Platon oli Sokratese õpilane. Erinevalt sofistidest arvas Platon, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast. Ta oli otsustavalt relativismi vastu nii eetikas kui ka tunnetusõpetuses. Platon uskus, et on võimalik teada, mis on õige ja hea
jumalasse, hakkaks nad uskuma endasse ja siis kaoks tõeline kurjus. Tõeline humanism, viib lõpuks armastava ideaalse ühiskonnani. Tema ideed võetakse Saksamaalt üle. Karl Marx (1818-1883) Rahvuselt juut, aga polnud judaist. Tema isa oli advokaat. Marx õppis ka alguses õigust, aga siis läks Berliini filo õppima. Hegeli filo elas seal veel, kuigi mees oli ise 5 aastat juba kutu. Võttis Hegeli idealismi ja pani materialismi keelde. Usub et on maailmal olemas suur plaan. Dialektik. Materialist. Saab tõuke ka Feuerbachilt. 1844.a tutvub Engels'iga. Mõlemal suur soov muuta maailma. Noored ja vihased. Töötsid terve elu koos. Neid ühendas arusaam sotsiaalsest ebaõiglusest ja tung muuta ühiskonda. Nad ühinesid revolutsioonilise liikumisega ,,Õiglaste liit". Need olid revolutsioonimeelsed käsitöölised, kes olid Prantsusmaale põgenend. Liit vajasid poliitilist programmi Enx hakkas välja töötama. Neil ilmus teos ,,Kommunistliku partei manifest". Tegu on
(ld principum rationis sufficientis; ik principle of sufficient reason): Ühtki lauset ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Reegli autoriks on G.W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks. Protagoras (~480-410), Gorgias, Prodikos ja teised sofistid. Tõdede subjektiivsus. Mõistete täpsustamine. Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr). Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399)