JEKATERINA TSINJAJEVA O15-012 · 1.Psühhiaater spetsialist, kes tegutseb psühhika- ja käitumishäirede diagnoosimisega, hindamisega, ravimisega ja ennetamisega. Tavaliselt tegeleb raske haigustega inimestega ning eelistab rohkem kasutada ravimeetodi pillidega. Psühholoog diplomeeritud spetsialist, kes sai haridust pedagoogilise või kliinilise proofilis. Psühholoog saab kasutada oma teadmised, mis oli omandanud õppimise ajal, et tegeleda psühhodiagnostikaga, psühhokorrigeerimisega, kutseuunitlusega, psühholoogilise
PUUK BORRELIOOS Puuk borrelioos on nakkus, mida levitavad puugid. Borrelioosi esineb peamiselt imetajatel ja lindudel ning borrelia-bakter elab puukide seedekanalis. See haigus avastati aastal 1984 ning eestis diagnoositi esimene juhtum aasta hiljem. Igal aastal haigestub sellesse üle 300 inimese. Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk. Puuk borrelioos kahjustab närvisüsteemi, liigeseid, nahka ja südant. Selle haiguse juures on suur oht hilineda diagnoosimisega, kuna haigusnähud pole alati väga ilmsed. Puuk borrelioos võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust. Tolle haiguse raviks kasutatakse antibiootikume. DIFTEERIA Difteeria on piisknakkushaigus. Difteeriad jaotatakse järgmisteks: Neeludifteeria, ninaneeludifteeria, kõridifteeria ehk larüngeaaldifteeria, nahadifteeria, muu difteeria ning täpsustamata difteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Ohustatud on eelkõige neerud, süda ning närvisüsteem
antiretroviirusraviga. Õigeaegne ravi viiruse vastu aitab vältida haiguse arengut, säilitab nakatanu tervise- ja töövõime (Zilmer:2007). Eesti alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses. Inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus, HIV) avastati 1983. aastal. 1985 aastal registreeriti esimesed testsüsteemid infektsiooni diagnoosimiseks. Eestis alustati viiruse laboratoorse diagnoosimisega 1987. aastal ( esialgu ainult doonorvere kontrollimiseks, edasi juba anonüümsetes kabinettides ja haiglates patsientide vere kontrollimiseks ja uurimiseks) (Zilmer: 2007). 2000.aastal kasvas HIV- i nakatunud inimeste arv järsult ning 2001. aastal konstateeriti, et riigis on välja kujunenud epideemia süstivate narkomaanide seas (http://www.tai.ee/). Plahvatuslik HIV-nakkuse levik 2000. aastal algas Ida-Virumaal. Kokku on aastate jooksul (1997- 2007) HIV-viirus diagnoositud 6364 inimesel
- täiskasvanuid difteeria vastu, - 1213-aastaseid noorukeid B-viirushepatiidi vastu, - verega kokku puutuvaid tervishoiutöötajaid B-viirushepatiidi vastu, - metsatöölisi, kaitseväelasi, muid tööalaselt metsas viibivaid isikuid ja nakatumisriski piirkondade elanikke puukentsefaliidi vastu, - veterinaartöötajaid, jahimehi ja loomade poolt puretud inimesi marutõve vastu, - laboritöötajaid nende vaktsiinvälditavate nakkushaiguste vastu, mille diagnoosimisega nad tegelevad, - väikelapsi, vanemaealisi inimesi, teenindustöötajaid jt enne hooaja algust gripi vastu, - puhangute korral nakatumisest ohustatud mitteimmuniseeritud inimesi, - välismaale, mõne nakkushaiguse leviku riskipiirkonda sõitvaid reisijaid, näiteks kollapalaviku, A-viirushepatiidi, meningokokknakkuse, koolera või kõhutüüfuse vastu. kasutatud kirjandus: http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vaktsineerimine
..............................................................12 SISSEJUHATUS Optiline koherentne tomograafia e. OKT või OCT on reetina ja nägemisnärvi uurimiseks kasutatav mitteinvasiivne meetod. OKT registreerib kudedest tagasipeegelduva valguse ja 2 analüüsib seda interferomeetria kaudu. OKT annab võimaluse oftalmoloogil näha reetina igat kihti ning mõõta nende paksust. Need mõõdud aitavad haiguste diagnoosimisega. (Rebane ja Harak 2014). Oftalmoloogias kasutatav OKT on mitmete silmahaiguste käsitlemisel muutunud asendamatuks ja viimastel aastatel on aparaatidele tekkinud uus lisa: neuroloogiliste haigete uurimine. Käesolevas referaadis kirjeldab referaadi autor lähemalt optilist koherentset tomograafiat, kuidas see töötab ning milliseid haiguseid saab sellega diagnoosida. 3 1. OKT
1)täiskasvanuid difteeria vastu, 2)1213-aastaseid noorukeid B-viirushepatiidi vastu, 3)verega kokku puutuvaid tervishoiutöötajaid B-viirushepatiidi vastu, 4) metsatöölisi, kaitseväelasi, muid tööalaselt metsas viibivaid isikuid ja nakatumisriski piirkondade elanikke puukentsefaliidi vastu, 5)veterinaartöötajaid, jahimehi ja loomade poolt puretud inimesi marutõve vastu, 6)laboritöötajaid nende vaktsiinvälditavate nakkushaiguste vastu, mille diagnoosimisega nad tegelevad, 7)väikelapsi, vanemaealisi inimesi, teenindustöötajaid jt enne hooaja algust gripi vastu, 8)puhangute korral nakatumisest ohustatud mitteimmuniseeritud inimesi välismaale, mõne nakkushaiguse leviku riskipiirkonda sõitvaid reisijaid, näiteks kollapalaviku, A-viirushepatiidi, meningokokknakkuse, koolera või kõhutüüfuse vastu. 12 Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine
tööohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi, et edukalt vastu võtta tööelu väljakutset ning õpib kohanema tööelu muutustega. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Üldõpingute moodulite läbimine 3. Õppesisu 3.1. I PRAKTIKA - õpilane teeb puhastus-, vahatamis-, rehvi- ja tehnohooldetöid. 3.2. II PRAKTIKA - õpilane teeb detailide vahetamisega, reguleerimistega ja diagnoosimisega seotud tehnohooldetöid. 3.3. III PRAKTIKA - õpilane teeb detailide vahetamisega, reguleerimisega ja diagnoosimisega seotud tehnohooldetöid. Praktika etapid: · praktika planeerimine ja valmistumine; · praktiline kogemus autode ja masinate remondiettevõttes; · praktika analüüs ja hinnangu andmine. Praktika eri etappide kestuse, aja ja koha määrab õppeasutus. 4. Õpitulemused Õpilane oskab: · järgida tööaegu, kinni pidada kokkulepetest;
muud soovitused, mida inimestele üldiselt antakse tarvilikud ka vanuritele. Vanuritel on rohkem neid haigusi, mis soodustavad teiste haiguste teket n. suhkrutõbi, mis lisab arterite lupjumise ohtu. Seega tuleb erilist rõhku panna haiguste profülaktikale ja tervetele eluviisidele. 3. Haiguste varajane diagnoosimine. Nii nagu nooremategi inimeste puhul on ka vanurite haiguste varajane diagnoosimine väga tähtis. Haiguse diagnoosimisega võidakse ka sageli hilineda, sest vanurid nende pereliikmed aga sageli kahjuks ka arstid seletavad vanurite haiguste esimesi sümptoome lihtsalt kui vananemise märke, kui sellega automaatselt kaasnevaid nähtusi. Noorte inimeste tervise perioodilised kontrollid on haigusleidude vähesuse ja kasu kulu halva suhte tõttu vähenenud. Vanurite puhul on haigusleide seda enam mida vanem on inimene. Lisaks vanurite tervise alalhoidmisele on varasel
annaabi.ee 
