- Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - Nende vahel cavitas pleuralis - Pleura parietalis vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus roidmine pleura – pleura costalis keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis pleura kuppel – cupula pleura - Recessus costodiaphragmaticus - Recessus costomediastinalis KESKSEINAND – MEDIASTINUM - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + lümfisõlmed - ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on südamepõhimiku kõrgusel Mediastinum superius - südamest kõrgemal paiknevad elundid (harkeelund + hingetoru rinnaosa koos bifraktsiooniga) - suured veresooned – aort, kopsutüvi ja ülemine õõnesveen koos kõikide osadega
Süva pihukaar paikneb kämblaluude põhimike kohal painutajatelihaste kõõluste all. Teda moodustavad kodaraarter ja küünraarteri süva pihuharu. Pihukaarest lähtuvad pihkmised kämblaarterid, mis kämblaluude peade kohal suubuvad pihkmistesse ühistesse sõrmearteritesse. 14. Aordi rinnaosa: asetus, millist piirkonda varustab verega? Aordi rinnaosa (pars thoracica aortae) on aordikaare jätkuks, mis kulgeb kuni diafragmani. Aordi rinnaosa ette jääb söögitoru. Aordi rinnaosa varustab verega rindkere seinu, kõiki rindkereelundeid (v.a. süda), bronhe, söögitoru, diafragmat. 10 paari tagumisi roietevahelisi artrereid anastomoseeruvad ees seesmise rindkerearteri samanimeliste arteritega ja all ülemise ülakõhuarteriga. 15. Aordi kõhuosa (pars abdominalis aortae): asetus, millist piirkonda varustab verega? 1) Aordi kõhuosa on aordi rinnaosa jätkuks
- Vasak kops: Pulmonaalringe ees ülal: pulmonaalarter -Arterid jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses - Recessus costomediastinalis sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees KESKSEINAND MEDIASTINUM - Veenid perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - Alveolaarkapillaaristik - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid lühikesed, laiad lümfisõlmed reservkapillaarid pikad, kitsad - ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on BRONHIAALSOONED südamepõhimiku kõrgusel
Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka, pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid, millele kõhu dorsaalses seinas lisanduvad selgroolülid ja külgmise seina eesosas roided.Sisemiseks kihiks on ristfastsia. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahised, mulke ja kanaleid. Diafragmas ventraalselt selgroole asetseb aordi läbipääsuks aordilahi
otsib sõna 6. Kattetsoon ( kukla-, kiiru- , oimusagara piiril) - Ülesanne: simultaanne analüüs kõne tajumisel: grammatiliste konstruktsioonide mõistmine. - Patoloogia: grammatiliste konstruktsioonide mõistmisraskused, kõnes agrammatism. Lugemis- ja kirjutamispuue. Näiteks kui öelda "Mari läheb Jüriga kinno", saab aru, sõnadest, aga ei saa aru, et kes teeb mida kellega kus. Perifeerne kõne FS (ninaõõnest diafragmani) Diafragmast tuleb surve, häälepaelad hakkavad vibreerima ja siis ... 1. Kõnehingamise ehk energiasüsteem. · Ülesanne: Helide ja mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine; õhuvoolu kiiruse, kestuse, rõhu reguleerimine. Kui õhku pole, ei tööta ei häälepaelad ega midagi muud. · Hingamise tüübid/liigid: - Jõudehindamine: nina kaudu; sisse- ja väljahindamisfaasid ~ühepikkused; õhuhulk väike (0,5-1L õhku); häälepilu avatud.
Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka, pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid, millele kõhu dorsaalses seinas lisanduvad selgroolülid ja külgmise seina eesosas roided.Sisemiseks kihiks on ristfastsia. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahised, mulke ja kanaleid. Diafragmas ventraalselt selgroole asetseb aordi läbipääsuks aordilahi
Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka, pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid, millele kõhu dorsaalses seinas lisanduvad selgroolülid ja külgmise seina eesosas roided.Sisemiseks kihiks on ristfastsia. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahised, mulke ja kanaleid. Diafragmas ventraalselt selgroole asetseb aordi läbipääsuks aordilahi
annaabi.ee 
