suitsetamist ning alkoholi tarbimist, jälgida jalgadele seisukorda ning nende pidevalt hoolitseda. Tungivalt soovituslik on põhjalik tervisekontroll vähemalt 1 x aastas. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. P.Ilanne-Parikka, E. A. Kaprio, T. Kangas, T. Rönnemaa, ,,Diabeet" Kirjastus Medicina, 2000 2. Ebe Rooks, ,,Diabeedi tüsistused"Eesti Diabeediliit, 1996 3. http://www.med24.ee/apteeker/article_id-10450 (21.01.2012) 9
põhjendusega, millest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärgi vastavalt igale probleemile. Kesksed mõisted: Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti (Eesti Diabeediliit 2005:4). Õendusprobleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on. See on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule (Uiga 2002:22). Õendusplaan see on patsiendi kogumine tema eluloolisi ja tervist puudutavaid andmeid, mis ilmselt edaspidi enam ei muutu (Roper jt 1999:278). Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline viis õendustöö väljendamiseks.
hüpoglükeemiat. Põhirõhk oli asetatud sobivate toitainete ja koguste kasutamisele. Kui hoida söömine kontrolli all, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, võib II tüüpi diabeetik hakkama saada ilma ravimeteta või vähemalt lükkub medikamentoosse ravi alustamine märgatavalt edasi. 10. KASUTATUD KIRJANDUS Kerge,J., Past,M. (2005). Diabeet I tüüp. Eesti DiabeediLiit www.diabetes.ee/dokumendid/diabeet-1-tyyp.pdf (12.02.2013) Tammer, U. (2003) Eesti DiabeediLiit www.diabetes.ee/diabetesartikkel.php?lk=13612 (10.02.2013) Joassoone, K., Täht, E. (2003). Haiguspuhune toitumine. Tallinn Kiisk, L. (2003). Ravitoitlustamine. Tartu Smeltzer, S. C., Bare, B. G., Hinkle, J. L., Cheever, K. H. (2010). Brunner & Suddarth's Textbook of Medical-Surgical Nursing. Twelfth Edition. Täht, E. (2010). Haigused ja toitumine. Tallinn Vesingi, M. (2011). Tervise hoidmise toidud
Definitions and Classifications, 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell. Höckerstedt, K. (2003). Gastroenteroloogia. OY Duedecim/AS Medicina Ilmoja, M. (2011). Neerude asendusravi. Eesti Diabeetide Liit. http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=13615 (29.11.2018). Koidla, K., Tikkop, T., Sarap-Kont, E. (2005). Muljed rahvusvaheliselt neeruasendusravi konverentsilt. Eesti õde, 4, 10-11. Past, M. (2005). Diabeet II tüüp. Eesti Diabeediliit. Tallinn. Pechter, Ü., Ots, M., Maaroos, J. (2008). Vee ja soolapeetusest põhjustatud hüpertoonia. Eesti Arst. 82 (1): 1621. Smeltzer, S. C., Bare, B. B. (2008). Textbook of Medical Surgical Nursing. USA: Lippincott Williams and Wilkins. https://www.kidneybuzz.com/fistula/ (28.11.2018). 14 Tamm, T. (2017). Millised on tõsise neeruhaiguse tunnused? Ida - Tallinna Keskhaigla. Uroloogia osakond. http://www.terviseuudised
pidada, et iga diabeetik on erinev ja igaühele tuleb määrata individuaalne ravi. Samuti saab iga inimene teha midagi selleks, et mitte diabeetikuks saada. Tuleb süüa tervislikult ja madala rasvasisaldusega toite, käia tihti arstlikus kontrollis ja teha aktiivselt sporti. Iga diabeetik võib elada täisväärtuslikku elu, kui ta ise selle jaoks pingutab. 15 Kasutatud kirjandus Eesti Diabeediliit http://www.diabetes.ee/Mis-on-diabeet.php (30.09.2012) Suhkruhaiguse veeb, www.diabeet.ee http://www.diabeet.ee/insuliini-sustimine (30.09.2012) Novo Nordisk http://www.novonordisk.ee/documents/article_page/document/3_1_1_what_is_diabet es.asp (30.092012) Ulvi Tammer, 2007, Diabeeti sureb maailmas sama palju inimesi kui aidsi. Õhtuleht (online), 8. mai. http://www.ohtuleht.ee/228508 (30.09.2012) 16
on olnud Tallinna Lastehaigla juures juba üle 10 aasta tegutsev diabeetikute päevastatsionaar ,,Õunake", mis on ainuke sellelaadne projekt. See on neli päeva kestev koolitus, kus lapsed käivad eriarsti visiidil, õpivad, vestlevad arsti, õe ja psühholoogiga, võimlevad ja ujuvad. Diabeediseltsidesse koondunutest enamus on vanemad inimesed, kes põevad II tüübi diabeeti, lapsed enamasti aga I tüüpi. Nende raviprogrammid on erinevad. Diabeediliit on aastaid korraldanud eraldi üritusi lapsdiabeetikutele ja noortele ning püüdnud lükata käima eraldi tugisüsteemi laste ja noorte jaoks. 2009.aastal loodi Eesti Laste ja Noorte Diabeediühing. Ühingu peamine eesmärk on esindada ja kaitsta diabeetikutest laste ja noorte õigusi ja huve. Koolilapsi ja -noori toetatakse kooliperele suunatud teavitustööga. Lapsdiabeetik peab tundma end ühtviisi hästi nii kodus, koolis kui ka puhkehetkel. Ühing
annaabi.ee 
