Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"detsembrisse" - 7 õppematerjali

Vaikiv ajastu
3
rtf

Vaikiv ajastu

Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga). Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
Eesti Vabariik aastatel 1920-1940
4
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga). Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Kaarma vald
27
doc

Kaarma vald

detsembril ja kestab kuni 27. märtsini. Päikesepaiste kestus on keskmiselt 1924 tundi aastas, moodustades 43 % võimalikust päikesepaiste kestusest. Juunis on päikesepaistet maksimaalselt, keskmiselt 319 tundi, mis moodustab 59 % võimalikust. Minimaalselt näitab päike ennast detsembris, keskmiselt ainult 25 tundi kuus. Paljuaastastel andmetel on aastane keskmine sademete hulk 648 mm. Valdavateks on lõuna- ja läänekaarte tuuled. Tugevamad tuuled jäävad novembrisse ja detsembrisse. Järved Järvedest on tähtsaim 1440 ha suurune Mullutu-Suurlaht, mis on ka suuruselt Eesti kolmas järv. Järgneb looduskaitsealune Linnulaht (110 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Kaarmise - Jõempa karstialal paikneb madal, alla 1 m sügavune Kaarmise järv (11,5 ha). Tehisjärvedest on suurim 4,6 ha pindalaga Tõrise järv (endine liivakarjäär). Jõed ja peakraavid

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Esimene maailmasõda
40
docx

Esimene maailmasõda

paranesid: Inglismaalt saadi teravilja, Soomelt võeti laenu ning mitmed lääneriigid andsid Eestile kaupu võlgu. Olulisel kohal riigielu korraldamisel oli võitlus sisemise vaenlase- eesti enamlastega, kelle eesmärgiks oli võimalikult palju destabiliseerida olukorda riigis, et seeläbi aidata kaasa Punaarmee edule võitlustes Eesti kaitsevägedega: - suudeti edukalt likvideerida enamlaste 1918 detsembrisse kavandatud mässukatse (sellele aitas kaasa ka Inglise sõjalaevade jõudmine Tallinnasse). Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 19 - Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamliku propagandaga kaasa läinud sõjaväkke

Ajalugu → 11.klassi ajalugu
36 allalaadimist
Esimene maailmasõda
20
docx

Esimene maailmasõda

paranesid: Inglismaalt saadi teravilja, Soomelt võeti laenu ning mitmed lääneriigid andsid Eestile kaupu võlgu. Olulisel kohal riigielu korraldamisel oli võitlus sisemise vaenlase- eesti enamlastega, kelle eesmärgiks oli võimalikult palju destabiliseerida olukorda riigis, et seeläbi aidata kaasa Punaarmee edule võitlustes Eesti kaitsevägedega: - suudeti edukalt likvideerida enamlaste 1918 detsembrisse kavandatud mässukatse (sellele aitas kaasa ka Inglise sõjalaevade jõudmine Tallinnasse). Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 19 - Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamliku propagandaga kaasa läinud sõjaväkke

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
AJALOO KONSPEKT
20
docx

AJALOO KONSPEKT

Mariia Kurisoo ajaloo konspekt a. Inglismaalt saadi teravilja b. Soomelt võeti laenu c. Mitmed lääneriigid andsid Eestile kaupu võlgu jne. · Olulisel kohal riigielu korraldamisel oli võitlus sisemise vaenlase Eesti enamlastega, kelle eesmärgiks oli võimalikult palju destabiliseerida olukorda riigis, et seeläbi aidata kaasa Punaarmee edule võitluses Eesti kaitseväega: a. Suudeti edukalt likvideerida enamlaste 1918 detsembrisse kavandatud mässukatse (sellele aitas kaasa ka Inglise sõjalaevade jõudmine Tallinnasse). b. Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamikul propagandaga kaasa läinud sõjaväkke mobiliseerivate meeste hulgas. · 1919 aprilli alguses viidi läbi Asutava Kogu valimised, kus edu saatis vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid.

Ajalugu → Ajalugu
68 allalaadimist
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

EESTI SÕJAAJALUGU juhtimisel saavutas jaanilaupäeval suure võidu Võnnu lahingutsüklis. Tema ettepanekul tähistataksegi 23. juunit võidupühana. Landeswehr ja Saksa üksused purustati, Eesti väed jõudsid Riiani ja ametisse sai astuda Läti seaduslik Ajutine Valitsus. Eest- laste sõjaline panus Läti demokraatli- ku vabariigi loomisse oli suur. Vabadussõja viimase perioodi ras- kuspunkt langes detsembrisse 1919. Punaarmee püüdis ränkade pealetun- gidega mõjutada Tartu rahuläbirää- kimiste kulgu, kuid nii rahudelegat- Aleksander Tõnisson (1875­1940), sioon, keda juhtis välisminister Jaan Eesti kindralmajor; üks rahvusväe Poska, kui ka Viru väerind jäi van- osade juhte; Vabadussõjas 1. diviisi ja Viru väerinna juhataja; hiljem sõ- kumatuks. 3. jaanuaril 1920 hakkas jaminister ja omavalitsustegelane

Ühiskond → Riigiõpetus
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun