Lm - magistraallõigu pikkus, (440m) 4.2 Löökpadrunite arvutus TTÜ Mäeinstituut 7 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega Lööklaeng on tagainitsieerimisega, st. lööklaeng ja detonator paigutatakse laenguaugu põhja. Kuna igasse laenguauku paigutatakse üks lööklaeng läheb löökpadruneid vaja 112tk. 4.3 Detonaatorite arvutus Detonaatoreid kasutatakse löökpadruni initsieerimiseks. Detonaatorite hulk arvutatakse valemiga: Ndet=ndet*N Ndet=1*112=112tk kus ndet - detonaatorite hulk ühes puuraugus, tk Ndet - detonaatorite koguhulk, (112tk) 4.4 Detonaatori juhtme pikkus Lühiviit lõhkamiseks ettenähtud non-electric detonaatorid MS Exel (viitega 0 ms) on varustatud detoneeriva nööriga. Käesoleva projekti jaoks sobivad detonaatorid, mis on juba
Pb(NO3)2 plii(II)nitraat, värvitu kristallaine. Pb(CH3COO)2*3H2O pliietanaat ehk –atsetaat, rahvapäraselt “pliisuhkur”. Plii lahustuvad ühendid on mürgised ja magusa maitsega. Teised Pb(II)-ühendid on peamiselt vees lahustumatud valged tahked ained, neist tuntumad pliikloriid PbCl2, pliisulfaat PbSO4, pliijodiid PbI2 (kollane). Pliisulfiid PbS (hõbehall või must) on pooljuht, pliiasiid Pb(N3)2 plahvatab põrutusel, on üks põhiühendeid detonaatorite valmistamisel. Pliikromaat PbCrO4 on oranžkollane tahkis (värvipigment). Pb(IV)-ühenditest on olulisemad Pb(SO4)2 plii(IV)sulfaat ja Pb(CH3COO)4 plii(IV)etanaat, neid saadakse hapestatud lahuste elektrolüüsil. Metallorgaaniline ühend Pb(C2H5)4 tetraetüülplii on väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mida kasutati antidetonaatorina mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks. Tetraetüülplii oli varem üks peamisi ohtliku
Pliiasiid Pb(N3)2 on valget värvi peekristalne pulber, Pliiasiid plahvatab võrdselt nii leegist kui löögist, kuid on tule ja mehaaniliste mõjutuste suhtes vähemtundlikum kui paukelavhõbe. Pliiasiid niiskust ei karda, kuni 30% niiskuse korral ei kaota plahvatusvõimet [11]. 8 Teneress e. TNRS C6H(NO2)3O2PbH2O on kuldkollast värvi kristalliline pulber ning ei reageeri metallidega. TNRS-i kasutatakse detonaatorite valmistamiseks [11]. Tetrüül C6H2(NO2)3N(NO2)CH3 on kahvatukollane peenkristalne lõhkeaine, mida saadakse dimetüülaniliini nitreerimisel. Tetrüül ei karda niiskust, ei lahustu vees ja ei reageeri metallidega. Tetrüül põleb suitsuta energilise helesinise leegiga ja põlemine võib üle minna detonatsiooniks.Tetrüül kuulub mitme liitlõhkeaine koostisesse, peamiselt kasutatakse teda aga detonaatorites sekundaarse lõhkeainena [11].
Charles West Churchman süsteemiteooria üks rarajaist sündis Pennsylvanias. Tema intellektuaalne kiindumus oli filosoofia ja vajadus tarkuse järele paelus teda elu lõpuni. Ta õppis filosoofiat Pennsylvania Ülikoolis ning omandas doktori kraadi. Churchman oli väga mitmekesiste teadmiste ja oskustega . Näiteks II Maailmasõja ajal juhatas Churchman Suurtüki Laboratooriumi matemaatika sektsiooni Philadephias ning mõtles välja meetodi väikeste relvade ja detonaatorite testimiseks . Peale II Maailmasõda jätkas ta tööd Pennsylvania Ülikoolis filosoofia osakonna juhatajana. Teadlasena on Churchman panustanud nii juhtimisteaduse arengusse, operatsioonide uurimisse kui süsteemiteooriasse. Oma kuuekümne aastase karjääri jooksul tegeles Churchman erinevate valdkondadega nagu raamatupidamine, juhtimisteadus, linnade planeerimine, haridus, vaimne tervis, kosmoseruumi kasutamine , rahu ja konflikti uuringud. C.W
b) käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud kokkupuute piirväärtused ja rakendusväärtused; c) mõjud eriti vastuvõtlike töötajate tervisele ja ohutusele; d) kaudsed mõjud, näiteks: i) elektromeditsiiniseadmete ja seadmete (sealhulgas südamestimulaatorite ja muude implanteeritud seadmete) häired; ii) ferromagneetilistest objektidest tulenev pommitavate osakeste oht staatilistes magnetväljades, mille magnetvootihedus ületab 3 mT; iii) elektriliselt juhitavate plahvatavate seadmete (detonaatorite) vallandamine; iv) indutseeritud väljadest, kontaktvoolust või sädelahendustest tekkinud sädemete tõttu süttinud tuleohtlikest materjalidest põhjustatud tulekahjud ja plahvatused; e) elektromagnetväljadega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusvahendite olemasolu; f) tervisekontrollilt saadud asjakohane teave, sealhulgas avaldatud teave, kuivõrd see on võimalik; g) mitmed kokkupuuteallikad; h) üheaegne kokkupuude mitmesageduslike väljadega. 6
Pb(CH3COO)2 · 3H2O pliietanaat (pliiatsetaat, “pliisuhkur”) magusa maitsega, värvitu kristallaine (meenutab suhkrut, kuid mürgine) Teised Pb(II) ühendid on peam. vees lahustumatud valged tahked ained; neist tähtsamad kloriid PbCl2, sulfaat PbSO4, jodiid PbI2 (kollane) külmas vees rasklahustuvad, kuumas – paremini Pliisulfiid PbS – pooljuht Pliiasiid Pb(N3)2 – löögist plahvatav, üks detonaatorite põhiühendeid Saadakse naatriumasiidi NaN3 toimel pliisooladesse [Pb(NO3)2]. On tuntud ka Pb(IV)asiid, kuid see on liiga ebapüsiv. Pliikromaat PbCrO4 – oranžkollane tahke aine (värvipigment) Pb(IV) - ühendid sooladest tähtsamad plii(IV)sulfaat Pb(SO4)2 plii(IV)etanaat Pb(CH3COO)4 saadakse hapustatud lahuste elektrolüüsil (jmt. meetodid). Tetraetüülplii Pb(C2H5)4 – metallorgaaniline ühend kerglenduv vedelik, väga mürgine
kõik kontrollid ja toimingud kajastatakse logiraamatus. Peale tavalise varustuse võib laev vajaduse korral kaasa võtta ka lisavarustust, millesse võib kuuluda: varuvint (terasest) või komplekt varulabasid kui viimased on vahetatavad; varu-lõppvõll sõuvõllile; kaks jääankrut koos vajalike trosside komplektiga; teisaldatav mootorpump koos sissevõtvate ja väljaviivate torude (voolikute) komplektiga; lõhkamisvahendid: lõhkelaengud koos detonaatorite, süütenööri ja lõhkajaga; vahendid jäätumisvastaseks tegevuseks ja jää eemaldamiseks laeva konstruktsioonidelt; muu lisavarustus, mida klassifikatsiooniühingud nõuavad jääs sõitvatele laevadele. Igal juhul peab kapten enne reisi, mille käigus võidakse sattuda jääoludesse, koos tüürimeestega läbi töötama vahtide skeemid jääs sõiduks, tuletama meelde rahvusvahelisi reegleid ja signaale koostööks jäämurdjaga, valmistama ette side- ja signaalvahendid.