hariduse näol, lastes teha palju koole ja õppeasutusi. Samuti koostas ta ise Venemaa uue valitseja seadustekogu projekti. Katariina II kutsus Moskvasse riigi erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama. Kuid peagi selgus, et igal ühiskonna kihil olid oma huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid 7 http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm 8 ,,Venemaa tsaarinnad" Detlef Jena lk 220 6 ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teostamatuks. Keisrinna üheks sooviks oli ka pärisorjuse kaotamine, mis jäi paraku katastroofi kartuses vaid paberile. Katariinat tõukasid tagant veel ka Prantsuse valgustajate suured ootused ja vaimustus, olgu veel mainitud, et Katariina II pidas kirjavahetust kuulsate valgustusfilosoofide Voltaire'i ja Diderot'ga
soosikutele toetuma. Muidu lihtsalt poleks olnud võimalik võimul püsida. Kui Katariina II poleks pidanud nii väga kartma aadliga vastuollu minemist, siis ilmselt oleks ta nende privileege vähendanud. Aga aadelkond oli eelisolukorras just seetõttu, et Katariina II troonil olemise seaduslikkus oli väikese küsimärgiga. Kuid vaatamata sellele oli Katariina piisavalt taiplik ja haritud naine, teadmaks kuidas sellise olukorraga toime tulla. Kasutatud kirjandus ENE 4. Tallinn, 1989 Jena, Detlef. Venemaa tsarinnad. Tallinn 2000 Maailma ajalugu. Avita, 2001 Troyat, Henry. Katariina II. Tallinn, 1997
Teda on laidetud ka egoismi, poolikute reformide ja reformistlike ideaalide hilisema hävitamise pärast. Venemaal on on olnud palju naisi, kes on kas valitsejana, regentidena või tsaaride abikaasadena dünastia ning kogu maa kultuurilisele ja poliitilisele arengule mõju avaldanud. Katariina II ületas neid kõiki vaimu, julguse, iseloomu, töökuse, otsustusvõime ja edukuse poolest. Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamatud : „Venemaa tsaarinnad” - Autor: Jena, Detlef „Katariina II : meelelisus ja poliitiline võim” – Autor Gala Naumova „Kuninglikud armastuslood : tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga” – Autor Paul, Gill Estonica : Entsüklopeedia Eestist : http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710- 1850_Balti_erikord/Valgustus_ja_valgustatud_absolutism/ 5 6
löökpillidele, mis kanti ette Eesti muusika päevadel 2000. aastal. ERSO ees soleeris Mark Pekarski Venemaalt. Kontserte on Kangrol veel flöödile, fagotile, viiulile ning kitarrile ja tsellole. Oma sümfooniad on Kangro varustanud pealkirjadega: "Lihtne sümfoonia" (1976), "Sinfonia sincera" (Avameelne sümfoonia, 1986), "Tuuru tubasümfoonia" (1985, koos Andres Valkoneniga), "Clicking Symphony" (Plõksuv sümfoonia, 1993). Viimase tellis saksa mandoliinivirtuoos Detlef Tewes oma mandoliini- ja tsitriorkestrile ning teos sai Saksa üleriigilisel mandoliiniorkestrite konkursil esikoha. Aastatel 1991-2001 kirjutas Kangro 12 erinevat teost pealkirjaga "Display". Need on mitmesugustele kammeransamblitele (sh kammerorkestrile) ning valminud erinevate muusikafestivalide ja interpreetide tellimusel. Display'd on otsekui muusikalised portreed, mille "modellideks" on olnud Steve Reich (Display I), Mozart (II), Vivaldi (III), Schubert (VIII),
väline mõju ja läbisaamine ühiskonna, riigi ja teiste kirikute ning religioossusega. Peaeesmärk on otsida vastust järgmistele küsimustele: 1.milline on EELK institutsionaalne ja teoloogiline areng ja kujunemine tänapäeval ja millised on sealjuures olnud kiriklike ja teoloogiliste rõhuasetuste muutused? 2.millised on erinevad teoloogilised suundumused vaimulikkonna seas? 3.kuidas EELK tuleb toime tänapäeva religioosse olukorra muutustega, kuidas on 1 Nt Grace Davie, Eileen Barker, Detlef Pollack jt, vt täpsemalt kirjanduse ja allikate tutvustust. tulnud sellega toime viimase 28 aasta jooksul? 4.milline on EELK positsioon ühiskonnas laiemalt ja kuidas on EELK arengud mõjutanud suhet ühiskonnaga? 5.kuidas liikmeskonna pidev vähenemine mõjutab vahekorda ühiskonnaga? Uurimismeetodid Töö on interdistsiplinaarne, puudutades erinevad valdkondi: ajalugu (lähiajalugu, kirikulugu), sotsioloogia (religioonisotsioloogia) ja teoloogia (praktiline teoloogia,
Sie orientierten sich an poststrukturalistischen Tendenzen aus Frankreich und wollten eine Literatur schaffen, ,,die die Stasi nicht versteht". Diese DDR-Autoren bedienten sich also einer bewusst irrationalen Schreibweise, um eine Opposition zur SED zu bilden und um gegen die staatlichen Restriktionen zu protestieren. Zu ihnen zählten u. a. Stefan Döring, Egmont Hesse,Jan Faktor, Johannes Jansen, Uwe Kolbe, Andreas Koziol, Leonhard Lorek, Detlef Opitz, Frank-Wolf Matthies, Bert Papenfuß-Gorek, Cornelia Schleime, Michael Rom, Ulrich Zieger. Die zeitweilig als Spiritus rectores im Zentrum dieser Szene stehenden Sascha Anderson und Rainer Schedlinski wurden nach der Wende als Inoffizielle Mitarbeiter desMinisteriums für Staatssicherheit entlarvt, die ihre eigenen Kollegen ausgiebig bespitzelt hatten. Wessen Roman gab der sog. Ankunftsliteratur den Namen? Brigitte Reimanns ,,Ankunft im Alltag" von 1961
annaabi.ee 
