Prantsuse romantism · Tuntuim esindaja romaanikirjanik VICTOR HUGO (1802-1885), Hugo oli tuntud kui hüljatute kaitsja, ebavõrdsuse kaitsmine, vastandab headust ja kurjust, ilu ja inetust, seesmist ja välimust, rahvamasse ja üksikisikut oma teostes. Tuntuim teos ,,JUMALAEMA KIRIK PARIISIS" (prantsuse k. ,,Notre Dame") EDGAR ALLAN POE(1809-1849) · Pidas end eelkõige luuletajaks Hirmu ja õudusjutud Ulme Kriminullid e. Detektiivilood. ,,Reetlik süda" Valju kisaga tõmbasin laterna lahti ja kargasin tuppa, haarasin voodinurgast kinni, keerasin ta voodi alla, mõrvasin ta ning tükeldasin ta. Peitsen tema roimad põranda laudade alla, et midagi kahtlast ei tunduks ja see välja ei tuleks.
Paljud tema elust huvitatud inimesed on teinud uuringuid ja avastantud, et naine kannatas eluaeg õudusunenägude küüsis. Kui teda parasjagu avalikkuse ees ei olnud, rääkisid inimesed, et ta püüdvat politseid uskuma panna, et Arhibald olevat ta tapnud. Usutavam versioon aga seisneb ilmselges närvivapustuses lahutuse ning ema surma tõttu. 1930. aastal abiellus Agatha Christie arheoloog Max Mallowaniga. Nad reisisid palju ning sellest tulenevalt kirjutas naine mitmed detektiivilood, kus tegevuspaigaks oli Egipus, Kanaarid või mõni muu riik. Teise maailmasõja ajal töötas Agatha Londoni Ülikooli haigla apteegis, kuhu ta võeti rõõmuga tööle eelnevate kogemuste tõttu. Tema paljude kirjandusteoste auks määrati ta Briti Impeeriumi Ordu komandöriks. Järgmisel aastal aga Detection Clubi presidendiks. 1971. aastast hakkas Agatha tervis halvenema. Kanada teadlased arvavad, et ta kannatas Alzheimeri tõve all
Ehkki Poe pidas ennast eelkõige luuletajaks, tuli tal rahapuuduse tõttu pöörduda tulusama zanri poole. Teda peetakse anüüdisaegse ulme ja õudusjutu rajajaks ning ameerika kirjanduses novellizanri alusepanijaks. Kokku on Poe kirjutanud ligi 70 novelli ja jutustust. Neid iseloomustavad meisterlikult ehitatud süzee, teravmeelsed ning loogilised konsruktsioonid, põnevus, lakonism. Temaatiliselt võib Poe novellid ja jutustused jagada kolmeks: hirmu ja õudusjutud, ulme ning detektiivilood. Hirmu ja õudusjuttudes valitsevad dramaatilised ja jubedad olukorrad, kannatused ning surm, mis toob rahu; ulmejuttudes avaneb inimmõtte ammendamatu leidlikkus. Detektiivjutte iseloomustab süzeeline põnevus, millega kaasneb kuritöö analüüs. Eestisse jõudis Poe looming esmakordselt 20. sajandi algul Johannes Aaviku keeleuuenduslike tõlgete kaudu.
*perekonna- ja koolilood – erinevad probleemid ja kogemused, mis tänapäeva tegelikkust puudutavad, nt vastuolu kooli ja perekonnaga *loomalood – lood, kus loomad ei ole personifitseeritud ega räägi, koheldakse realistlikult nt J. London ''Valgekihv'' *spordilood – mõned spordilood on tihti metafoorid saavutamisele, eluvõitlusele, eesmärkide täitmisele *seikluslood – neid iseloomustab pinge, ohud, dramaatilisus, risk, ootamatused *kriminaal – ja detektiivilood Lasteluule on adresseeritud peamiselt nooremale lapsele Eesmärk on sõna kaudu ilu tunnetamine, ka kunstilise sõnakasutuse õppimine Keele võimaluste ja mitmetähenduslikkuse tajumine ja kasutamine Mõeldud nii ettelugemiseks kui ka iseseisvaks lugemiseks Luulele iseloomulikud tunnused: siirus, intiimsus, emotsionaalnsus Lasteluuules on palju vigurdamist, sõnadega mängimist ja lõbu
1. Loetud programmivälise teose analüüs ,,Kaheksa armastavat naist" Robert Thomas. Tegevus toimub 50'datel. Zanr: kriminaalne komöödia. Plot. Probleem ahnus, omakasupüüdlikkus 4. Analüüsi ja tutvusta E.A.Poe novelle Byron: ,,Tõde on igas väljamõeldises kummalisem". Tema mõjutajad on gooti õudusjutud, reisikirjad, ulme- ja detektiivilood. Poe'l on oskus luua eriskummaline miljöö, olla usutav ja luua puänte. Fantaasia püsib puberteediealise tasemele. Talle meeldib lisada teaduslikke detaile. Edgar Allan Poe on rahutu unistaja, õnnetu luuletaja võrdkuju. Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika
· Viia lood ootamatute pöördepunktideni Temaatiliselt jagatakse novellid kolmeks tsükliks: · Hirmujutud. Läbivateks teemaddeks on õudus, surm ja kannatused. Sageli on peategelane noor ilus naine, kes sureb tiisikusse. Naised on tavaliselt kahvatud, salapärased ja haiglaslikult tundlikud. ,,Reetlik süda", ,,Must kass", ,,Kaev ja pendel". · Teaduslikfantastilised jutud, mis põhinevad teaduse ja tehnika saavutustel. ,,Mõni sõna muumiaga" · Detektiivilood, mille tugevaks küljeks on sündmuste loogiline analüüs ja arutluse keerdkäigud. ,,Mõrv Rue Morgue'l", ,,Kuldmardikas" Novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, põnevus, lakoonilisus. Kujutamislaas on realistlik. ,,Reetlik süda" See novell räägib väga närvilisest ja haigest inimesest, kelle haigus on teravdanud ta meeli täielikult, nii et ta kuuleb hääli, mida tavainimese kõrv ei taba. Temaga aga samas majas elab ka vanamees, kelle ükssilm meenutab kotkasilma
Kangelane: passiivne, tahtejõuetu, hoiduvad maailmast kõrvale, kannatavad, aga ei võitle. 3 tsüklit 1) Hirmu- ja õudusj- surm on päästja, toob rahu, lõpp maisele kannatusele "Enneaegne matmine" "Must kass" "Usheri maja langus"- lkk 99, vanaaegne loss, Roderick Usher (hullumeelsuse piiril noormees)- ootab suma oma lossis, viirastused, painajad + õde Madelein "William Wilson" 2) teaduslik ja fant => emotsioonid, tunded- põhinevad teaduse ja tehnika saavutustel, realistlikud detailid 3) detektiivilood (võime arutleda loogiliselt)- süzeeline põnevus + loogiline analüüs j arutluse keerdkäik "Mõrv Rue Morgue'il". Sageli peategelaseks salapärane, kahvatu, tundlik, noor, romantiline ja kaunis naine (tema surnud naine) "Morella". Platooniline armastus, enamik kangelannasid sureb. Ilu ja armastuse teema, mille sümboliks on naine, armastus seotud surmaga. Kirjutamisele iseloomulikud jooned: pikad kirjeldused, hästi detailne,
annaabi.ee 
