ja Irbe väina ainuüksi 10'000 meremiini 1917. aastal oli Lääne- Eesti saartel 15'000 meest, hiljem lisandus sinna veel 7000 meest nendeseas Eesti 1. polku kaks jalaväge. Laevaväeks olid 2 vana Vene soomuslaeva, 3 ristlejat ja 33 hävitajat, lisaks väiksemad laeva Saksa dessant Saaremaale operatsioon Albion 12. oktoober 1917 17. oktoober 1917 Operatsiooni läbiviijaks oli Hugo von Kathen Dessantide poolne tehnika: 10 lahingulaeva, 9 ristlejat, 58 hävitajat ja kuus allveelaeva, lisaks 181 mitmesugust abilaeva ja 124 mootorpaati. Dessantide vastane tehnika: 24 600 ohvitseri ja sõdurit koos 8500 hobusega, 2500 vankrit, 40 suurtüki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Sakslased said kiire võidu revulutsioonist nakatunud venelaste üle Paljud vene sõdurid ootasid sakslasi valgete lipukestega Kuigi mandrilt saadeti mehi juurde, ei suutnud nad
Okupatsioon või vabatahtlik liitumine NSV Liiduga ? 1. Punalipulise Balti laevastiku juhataja viitseadmiral V.Tributs käskis tagada Tallina , Paldiski ja Liepaja sadamas asuvate PBL mereväebaaside ja laevade alaline valmisolek. Samuti käskis Leningradi sõjaväeringkonna juhataja juhatusel vallutada baasides asuvad Eesti ja läti sõjalaevastiku laevad ning kaubalaevastik ja ujuvvahendid. Tuli ette valmistada ja organiseerida ka dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse ning vallutada selle sadamad ja patarei. 12.Juunil vallutati Tallinna sadamad, baasides asuvad sõjalaevastiku laevad, kaubalaevastik ja ujuvvahendid. 16.Juuni teatas NSV Liidu valitsus Eesti valitsusele, et Eesti peab looma sellise valitsuse, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Eesti pakti ausalt ellu viia. Eesti pidi kindlustama Nõukogude sõjavägede vaba pääse Eestisse. Eesti pidi NSV Liidu kokkuleppel 17.juunist hoidma oma
polnud. Teda hakati hüüdma soomusrongide isaks. Johan Pitka suuri teeneid arvestades määras Sõjavägede ülemjuhataja ta vabariigi merejõudude juhatajaks, ülendades ühtlasi mereväe kapteniks. Soomusrongide üldjuhiks määrati kapten K. Parts. Soomusrong nr. 1 valmis 29. novembril 1918, mis kapten A. Irve juhtimisel kohe Narva suunas välja sõitis. Uue aasta esimesel nädalal püüdis vaenlane jätkata edasitungi Tallinna suunas, kuid need rünnakud löödi soomusrongide ja nende dessantide poolt edukalt tagasi. 3. Tartu kommunistliku polgu kolm roodu tegid katse, vallutada ootamtu rünnakuga Kehra jaama, kuid soomusrongi nr. 1 neljakümne meheline dessant, toetatuna soomurongi kahuritulest, lõi vaenlase roodud Arudevahe talu juures puruks.
üks tabamus läks vedurile. Suri vedurijuht Villmann. Kapten partsi käsul tuli kohale rong nr. 3 ning rong nr. 2 tõmmati tule alt välja. Soomusrong nr. 2 Elvasse veetud, ülemjuhataja kõne kuulatud, läks soomusrong nr. 3 lõnuapoolsele raudteeliinile valvet pidama. 23. jaanuaril alagas uus pealetung, kus osalesid kõik 4 tolleaegset Eesti soomusrongi. See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten August Vollmann ja leitnant Georg Eduard Roosmann. Vigastada sai kapten Parts, kes sai kuulihaavast veremürgituse ning sai terveks alles aprillikuu lõpus. Mindi edasi Valga poole. 30.-31. jaanuar olid soomusrongid raudteesildade prandusel Sangastest lõuna pool. Väike-Emajõe sillast kuni Rautina oja sillani olid punalätlased purustanud viiekilomeetrisel lõigul 5 silda.
võtnud ja korraliku väljaõppe saanud mehi oli külluses ja need tuli nüüd väeosadesse koondada. Ülemjuhataja instituudi loomine ja polkovnik Joh. Laidoneri määramine ülemjuhatajaks panid aluse meie väeosade edaspidisele edukale tegevusele.Ka kogu elanikkonna energiline kaasalöömine avaldasid tervendavat mõju üldisele olukorrale. Uue aasta esimesel nädalal püüdis vaenlane jätkata edasitungi Tallinna suunas, kuid need rünnakud löödi soomusrongide ja nende dessantide poolt edukalt tagasi. Arudevahe talu juures peetud lahing sai pöördepunktiks Eesti Vabadussõjas. Siitpeale läks initsiatiiv täielikult eesti väeosade kätte.Eriti soomusrongid olid need, mis avasid meie võitude seeria. Samal ajal alustas aktiivselt vastase ründamist ka eesti merevägi, tehes dessant dessandi järel teed vaenlase tagalasse. Mereväe ja soomusrongide rünnakud vaenlase külgedele olid nii edukad, et Punaarmee loovutas taandumisel Rakvere lahinguteta
Eelöeldust järeldub, et Eesti 1940.a okupeerimine oli samuti rahuvastane kuritegu, nimelt sõja ettevalmistamine ja sõja algatamise lõpuniviidud katse. Ettevalmistatud sõda jäi ära ainult vastupanu puudumise tõttu. Sõjaplaane tõendab kaks dokumenti N.Liidu sõjalaevastiku keskarhiivist. Esimene on N.Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi 9.juuni direktiiv nr 02622, millega kästakse vallutada Eesti ja Läti sõjalaevastik, kaubalaevastik ja ujuvvahendid, organiseerida dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse, vallutada Tallinna sadamad ja patareid, sulgeda Riia laht ning tihedas koostöös maaväega aidata kaasa Leningradi sõjaväeringkonna väeosade pealetungile Rakvere suunas. Teine dokument on viitseadmiral V.F.Tributsi üksikasjalik aruanne selle direktiivi täitmisest: 80 lehel kirjeldatakse 14.juunil alanud mereblokaadi Balti riikide vastu, 4 riigi 52 laeva kinnipidamist, 17.juunist alates tehtud dessante, toimepandud vallutamisi ja muid kuritegusid
1965 hakkasid USA lennukid pommitama Põhja-Vietnami. Samas hakati ka rohkem sõdureid USA- st indohiina poolsaarele viima. 1969. aastaks oli Vietnamis üle ½ miljoni USA sõduri. Hoolimata USA tehnikalisest ja rahalisest ülekaalust, ei saadud Põhja-Vietnami partissanidest võitu. Partissani sõjavastu kasutas USA lauspommitamist. Vietnamisse visati rohkem pomme kui II maailmasõja ajal kõik liitlased kokku. USA kasutas ka keemiarelva "Orange" - mürkgaas. Kuid mürk hakkas ka USA enda dessantide seas halvasti mõjuma, tekitades peamiselt ajukasvajat. Sõduritel tekkis nn Vietnamisündroom - vajadus inimesi tappa.Hoolimata ägedast pommitamisest ei suudetud partissane alistada. 1968 Song My külas tapsid USA sõdurid 500 tsiviil inimest. 1972. aastal algas sõja Vietnamiseerimine - Lõuna-Vietnam seati vastamisi Põhja-Vietnamiga. USA viis oma väed välja. Euroopas tekkis 1960ndate lõppus USA vastane liikumine. USAs hakkasid kutsealused armee eest ära jooksma
annaabi.ee 
