jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010) • Ameerika Ühendriikide kirjanik • isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees, ema šoti-iiri päritolu • õppis riigikoolides, hiljem saadeti internaatkooli • õpetajad pidasid teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks • õppis New Yorgi ja Columbia Ülikoolis, hakkas avaldama lühijutte • osales Normandia dessandis • 1948 New Yorker avaldas tema esimese jutustuse • pärast nurjunud suhteid abiellus endast 40 aastat noorema meditsiiniõega, kellega oli abielus surmani • hilisemas elus erak Salingeri teoseid • "Kuristik rukkis" • "Üheksa juttu" (novellikogumik) • "Franny ja Zooey" (jutustus) • "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" (jutustus) • "Seymour, sissejuhatuseks" Kuristik rukkis • ilmus USAs järjejutuna 1945–1946, raamatuna USA-s ja Suurbritannias 1951
Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta Stalin - NSVL juht, NLKP sekretär. Roosevelt-USA President Mannerheim- Soome vägede ülemjuhataja Oppenheimer-aatomi pommi isa Keitel- allkirjastas SM tingimusteta kapitullatsiooni. Eisenhower- USA pesident 6.juuni Briti-USA vägede juhid Normandia dessandis DE Gaulle-PRM president Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt. 22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus. 14 aug 1941- Atlandi harta
01.2010 oli juudi/soti päritolu Ameerika kirjanik kelle kolm kuulsaimat teost on : ,,Kuristik rukkis" 1951, ,,Franny ja Zooey" 1961 ning ,,Seymour, sissejuhatuseks" 1963. Ta õppis riigikoolides ning õpetajad enamuses arvasid, et tegemist on keskpärase, viisaka ning natuke häbeliku õpilasega. Hiljem saadeti ta sõjaväekooli, ning peale seda käis ta veel New Yorgi-i ja Columbia ülikoolis kus ta oma jutte avaldama hakkaski. 1944-1946 osales ta teises maailmasõjas kaasaarvatud Normandia dessandis, viimane mõjutas ka ta edaspidist elu. Peale sõda hakkas ta oma lugusi avaldama New-Yorkerise ajakirjas ja seda kuni 1965 aastani peale mida ta ei avaldanud enam ühtegi teost, oma viimase teleintervjuu andis ta 1985. aastal. Oma keskeas tundis ta huvi meditatsiooni ja jooga vastu ning ta tütar kirjutas oma memuaarides, et poleks Salinger huvitunud Paramahansa Yogananda õpetusest mis tõstis au sisse abielu ning perekonna poleks sündinud ei teda, tema vendaning ta vanemad poleks
"Lembitu" astusid vastasega tuevahetusse ning sundisis nad vaikima. Peale kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul ja "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja mehed said märjaks. Esimeses laines saadi maale soomlaste 4. kompanii lipnik Bror Dahlgreni juhtimisel ja luuresalk rittmeister Erkki Varmavuori juhtimisel ja Narva koolipoiste rühm. Kohalikke koolipoiste käest, kes osalesid dessandis saadi teada, et Udria kalarannas on võimalik ka tuulise merega maabuda, kuna seal ei tekki murdlainet. Keskööl, kui tuul oli veidi vaibunud alustatigi uuesti dessandi maalesaatmis Udria kalarannas. Peale dessandi maalesaatmist 18. jaanuari hommikul kell 10.30 suundusid "Lembit" ja "Lennuk" Narva jõesuhu, kus pommitati linna ümbrust ja ka linna. Umbes kell 12. heisati Hungemburgis valged lipud ja laevadele tuli vastu lootsipaat ja "Lembit" sõitis jõesuhu sisse, kus asus oma 120
Juuni alguseks oli kohale jõudnud üle kahe miljoni ameeriklase ja veerand miljoni kanadalase, koos brittidega 2,9 miljonit. Ettevalmistused meredessandiks ei kulgenud vahejuhtumiteta. Ühel treeningul Devoni rannikul lasid sakslaste allveelaevad põhja kolm dessantalust rohkem kui 700 USA sõduriga. Ka Loode- Prantsusmaa maanteede ja raudteede pommitamisel vaenlase nõrgestamiseks oli hukkunud 12 000 liitlasvägede lendurit. Dessandis pidi osalema viis jalaväediviisi kaks Ameerika, kaks Briti ja üks Kanada , kelle ülesanne oli vallutada rannad koodnimedega (läänest itta) Utah, Omaha, Gold, Juno ja Sword. Invasiooni pidi õhust toetama üle 13 000 pommitaja, lahingu- ja transpordilennuki. Võrdluseks: Luftwaffe'l oli neid D-päeval vastu panna alla 400. Liitlased olid sõiduvalmis seadnud ligi 6500 laeva ja dessantalust, mis pidid operatsiooni esimese kolme nädalaga Normandiasse tooma ligi
Kui palju just, sellest ta targu vaikib. Ruhnu hõivamise plaani töötas BPR-i ülema kindral Jelissejevi käsul välja tema staabiülem alampolkovnik A.Ohtinski ja selle plaani järgi olid laevadele asunud laskurrood, inseneriväe- ja sapöörirühm ning osa Saaremaal tegutsevast, tõenäoliselt suurelt osalt eestlastest koosnevast 12.hävituspataljonist. Hiljem pidi Ruhnule toimetama ja kolmest 130- mm kahurist koosnev rannapatarei. Kui palju oli Ruhnu dessandis punaväelasi kokku ? ,,Eesti rahva kannatuste aasta'' ja Saaremaa Omakaite tegevusaruanne annavad selleks arvuks 500-700. Vahest on see veidi üle pakutud, aga igatahes oli neid masendavalt palju võrreldes Ruhnu potetsiaalsete kaitsjatega. 6.augusti varahommikul maabusidki venelased Ruhnu läänerannikul, ilma et oleksid kohanud ruhnulaste vastupanu. J.Vinagradovi kirjeldab küll värvikalt Nõukogude laevu rünnanud kümmekond Saksa lennukit ja punaväelasi maale
27. augustil 1918. aastal Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti kui ka Liivimaal. Saaret okupeerimine 18. aprillil 1915 maabusid Ruhnul Saksa mereväelased ning venelased aeti minema. 1917. aasta septembris otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared (Vt. Lisa 7). 29. septembril 1917 algas sakslaste dessandiga Tagalahes. Operatsiooni koodnimetuseks sai Albion. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse (Liepajasse) umbes 25 000 meest, 5 000 hobust, 1 400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirizaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon, mis välistas eestlaste igasuguse poliitilise tegevuse 18
ettevalmistuse saanud eesti luurerühma ,,Erna" liikmed, kes saadeti Saaremaale koguma andmeid eelkõige Muhus ja Saaremaa idaosas olevate kaitserajatiste kohta. Sugulaste ja tuttavate abil infot ka hangiti ning edastati see raadio teel Saksa vägedele (ERAF, f. 129, s. 17796, 1. ja 2. kd.). Andmeid Punaarmee kaitserajatiste kohta saadi ka kaheksa Saaremaalt mobiliseeritud mehe käest, kes olid jõudnud Staraja Russa all juba sakslaste poole üle joosta ning valmistusid osalema dessandis üle Suure väina (Sammet 1999, 172). Väegrupi ,,Nord" ülemjuhatus tegi saarte vallutamise ülesandeks XXXXII armeekorpusele kindral Walter Kuntze juhtimisel, kelle alluvusse jäeti 61. ja 217. jalaväediviis (Melzer 1960, 26). Korpus soovis saarte vallutamiseks oma alluvusse ka ,,Erna" rühma baasil formeeritud eesti pataljoni (ülem ülemleitnant Kurt Reinhardt). Korpuse staap planeeris ,,Erna" ülesandeks Suure- ja Väike-Pakri saarte ning Osmussaare vabastamise (BA MA, RH 24-42/10, 270,
annaabi.ee 
