kuningas parlamendist ja konstitutsioonist lahus. Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid, kui tegelikeks põhjusteks, mis riiki revolutsioonini juhtisid olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja priiskava eluviisi tõttu. Prantsusmaa elas revolutsiooni ajal kahtlemata üle oma võimete, unustades, et enam ei toimi riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas. Seega hoolimata august Prantsusmaa rahakotis, kulutasid järgnevad kuningad ja tollaegne
Kuumus seevastu muudab inimese laisaks ja ükskõikseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas Montesquieu, et mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat3. Montesquieu pooldas tervest mõistusest lähtuvatest liberaalset ühiskonnakorda, mis soodustaks inimese vaimset ja kõlbelist arengut, ning eelistas Lääne avatust ja tsiviliseeritust Ida suletusele ja despootiale. Ta uskus, et vabaduse vaim ja läänemaine kultuur kuuluvad kokku, seda juba alates Vana- Kreeka demokraatlikust valitsemisviisist, mille mandumist ja hääbumist ta kahetses. Montesquieu seisukohad Ta arvas, et väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat ja väga suur despootiat, mida ta pidas s valitsemisviisidest kõige halvemaks.
inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui ,,üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". 4. Montesquieu oli hariduselt jurist. Tema teos ,,Seaduste vaim" pandi keelatud raamatute nimekirja, sest julgelt absolutismi ja usufanatismi kritiseerides kaitses ta inimõigusi, rahva vabadusi ja usulist sallivust. Teoses ,,Pärsia kirjad" suhestab Lääne ja Ida. Näited teosest: Montesquieu eelistab Ida ühiskondade poliitilisele despootiale siiski kindlaid Lääne liberaalsemaid ühiskondi. Usub vabaduse vaimu olemuslikku kokkukuuluvust Lääne ühiskondade ja kultuuriga alates juba muistse Kreeka vabariiklikust ja demokraatlikust vaatlemisviisist. Irooniliselt kujutab Louis XIV-t, eriti tolle orjalikkust paavsti ees. Ennustab monarhiate lagunemist. Eriti pilkab Prantsuse õukonnaelu ülespuhutust ja edevat tühisust, Pariisi moemaaniat ja teadustega eputamist. Karmilt süüdistab usufanatismi
mõistukõne hiilgeajad, mis ühest küljest eestlane. Romaan “Keisri hull” (1978) viib lugeja tähendas tekstide eriti luule mitmekihilisust 19. sajandi algusse, kuid tõstatuv probleem ja nii mõnigi kord erilist kujundlikku peenust, vaimselt vaba isiksuse vastuhakk despootiale, teisest küljest ebanormaalset loome keskkonda pealegi veel Vene despootiale omas selget ja lugeja ning looja omavahelise suhtlemise paralleeli Eestis tekkinud dissidentluse näol. tugevat häiritust. Neis ja teistes ajalooainelistes teostes apelleerib 1960. ja 1970. aastate iseloomuliku joonena Kross eestlasest lugeja rahvuslikele tunnetele ja
nt erinevad rohelised liikumised jne. RAHVUSLUS: Vastandub kohati vasakpoolsetele ideoloogiatele, kes on rahvuslusega vaenujalal (konservatiivide edasiareng); kritiseeriv omakorda liberalismi suhtes (üleilmastumise ja kaubanduse suhtes). Rahvuslus kui isoleeriv, sissepoole suunatud kitsas ideoloogia, rahvusluse tuum 19.saj II poole imperialismiajastus. Kaks peamist kontseptsiooni: Prantsuse (rahvus kui riigi kodanike kogum, vastandub despootiale kõik Prantsusmaal elavad inimesed on prantslased, hoolimata nende keelest, kultuurist, kuulumise ajast jne) ja Saksa (kultuurilis-keeleline rahvuslus, Eesti tüüp). 19.saj rahvuslus Lääne-Euroopas: Napoleoni sõjad, neist tingitud vajadus leida erinevusi Saksa-Prantsuse vahel pole küll Saksa riiki, küll on saksa keele ruum, mis omakorda tingis saksa riikide religioossete lõhede ületamise (nii katoliiklased kui protestandid on ühtmoodi
sajandil. o Marksism kiritiseerib teravalt. Ajaline tõusumoment langeb kokku (konkurentsi probleem); seega omavaheline kriitika on väga suur. o Rahvuslus eemaldub kihistunud ühiskonnamudelist (traditsiooniline jagamine seisustesse või klassidesse). o Kaks rahvusluse kontseptsiooni: (tinglik nimetus) rahvuslus (natsioon) on jõudnud meile läbi Suure Prantsuse revolutsiooni - Prantsusmaa (Jean Jacques Rousseau) – rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale (kuningale), homogeensuse rõhutamine, kodanikkonnal on õigused, nende kaitseks tõustakse üles, sest kuningalt on vaja võõrandatud õigused tagasi saada. (ülestõusnud kui kodanikud); Briti natsionalism võtab enda kanda, selle käsitluse, et kõik alamad on pikaaegsete traditsioonide edasikandjad, pakkujad ja vahendajad; kõiki inglasi käsitleti kuninga alluvatena. Käsitlusi seostab poliitiline kuuluvus mingisugusesse kehandisse. USA arusaam kodakondsusest
rühmitusteks , kus on palju v erineva komm suunitlusega poliitikuid ja mõtleijaid Äärmuslikud rühmitused, stalinism saab äärmiselt populaarseks. Lääne-Saksamaal keelustati komm partei. Oluline, sest sellele toimub üle Euroopa komm parteide põhikirjade/ vaadete revideerimine ning nende muutmine oluliselt vähem vägivallale orienteeruvaks. Rahvuslus Kaks rahvusluse kontseptsiooni - Prantsusmaa( Jean Jacques Rousseau) -Rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale( kuningale).Rosseau räägib rahvusest , kes tõuseb kuninga vastu , kellele on olemas omad õigused, õigus nõudmisi esindada ja lõpuks tõukab kuninga kõrvale ja astub võimule. Lüemalt käsitlus kodakondsusel põhinevast rahvusluse käsitlus. - Saksamaa- kultuurili-keeleline rahvuslus.Käsitlus rahvusest , kui kultuurilis-keelelisest nähtusest. Liigub lähemale etnilisele rahvuse käsitlemisele. Saksa rahvusluse konseptsioon
annaabi.ee 
