Mehed on kodused despoodid! Anton Hansen Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" I osas võime kaasa elada (kui seda saab nii nimetada) talurahva tegemistele, vaidlustele, intriigidele, pereelule, surmale jms. Neid võibki nimetama jääda. See kõik on kui tolle aja seebiooper paberkandjal. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu. Me teame, et Andres ja Krõõt on vastabiellunud. Autor kirjeldab nende uut elukohta (Mäe talu valduseid) kui kõige mannetumat seal kandis. Ehk üritab ta siin kohal välja tuua kontrasti peategelaste ja nende talude vahel. Andrese talu on väga halvas seisundis ja vajab pikaajalist tööd ja sihikindlust, kuid Pearu talu selle eest on tunduvalt paremas korras. Samas, kui Pearu on alatute võtetega, salakaval ja vägagi kättemaksuhimuline, siis Andres, olles samuti visa hingega, on valmis naabrimehele vingerpusside eest tasumise siiski ühel hetkel au...
Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6
Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks
RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna. KUNINGAD PREESTERKOND KODANIKKOND ORJAD. Ühiskond vähem reguleeritud kui mujal, rahvas ei sõltunud väga palju riigist, maksud olid üpris tagasihoidlikud. Suurriike juhtisid despoodid, piiramatu võimuga valitsejad, kes pidid eliiti kuulama ja vastutasuks toetas eliit kuningat. Kuningas oli ka ülempreester. HAMMURAPI SEADUSED Hammurapi oli Babüloni kuningas, kes ühendas kogu Mesopotaamia enda võimu alla ja rajas Vana-Babüloonia riigi. Kehtestas seadused. Iga tapmise, nõidumise, petmise, varastamise, vigastamise eest kindel karistus. Inimesed olid jagatud kolme seisusesse ja karistused olid määratud vastavalt seisusele: · VABAD · SÕLTLASED
tekkis tsentraliseeritud kontroll toidutootmise ja ülejääkide jagamise üle. Mitmesuguste maksude ja andamite kehtestamine viis kapitali akumulatsioonini. Kõik see viis klassiühiskonna tekkimiseni. Tekkis vajadus kirja järgi, oli oluline hakata asju üles märkima, see vajalik ka teaduste arendamiseks. Ka transport merel ja maismaal oli osa uuest korrast. Linnalises elus tulid võimule preesterkuningad ja despoodid. Rajati monumentaalset arhitektuuri, mis pidi tunnistama nende valitsejate tegusid. Idee linnalisest revolutsioonist domineeris kaua. Childe kriteeriumid ei ole kõikjal kehtivad. Robert Adams 1966. a.: mitme põhjuse teooria. Rõhutas sotsiaalse organisatsiooni ja käsitöö spetsialiseerumise arengut linnalise revolutsiooni raames. Oluline oli sotsiaalne muutus ühiskonnas, klasside ja poliitiliste institutsioonide areng. Kriitika: areng on määratletud ühes suunas kulgeva muutuste jadana.
Atleetlik muskulaarne on kergelt skotüümne. Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne. Poeedid- tsüklotüümikud- realistid, humoristid Skisotüümikud- romantikud, formalistid, pateetlikud Eksperimentaatorid- ts- vaatlejad, kirjeldajad Sk- süstemaatikud, metafüüsikud, täppisloogikud Juhid ja liidrid- ts- jäigad ohjajad, lõbusad organis., mõistvad leevendajad Sk- puhtad idealistid, despoodid, fanaatikud, külmad kalkuleerijad. G. W. Allport- isiksus on individuaalne dünaamiline organisatsioon- nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga. Muutlik, protsessides avalduv, koostisosaks psühhofüüsilised süsteemid, sellest sõltub kuda inimene oma keskkonnaga kohaneb, mismoodi ta sellega hakkama saab. Isiksuseomaduste kombinatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast.
Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda - Dariuse ajal hakati raha müntima, enne vahetati niisama kulda hõbedat ja muud. Pärsia religiooni-ja rahvastikupoliitika (pmts sisepoliitika?) : religioosne sallivus (mitte üksikisiku vastu). Pärsia kuningad valitsesid nagu despoodid. Kõik, kes ei kuulunud perekonda, olid kui orjad. Tähtsaim rahvas loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel oli oluline eelami keel, Babüloonias akkadi, Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne
annaabi.ee 
