Pärilikkus on organismide omadus säilitadaja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi. Pärilik ehk geneetiline info. Rakutuumas paiknevad kromosoomid, kromosoom sisaldab sisaldab raku elutegevuseks vajalikku informatsiooni . Kromosoom koosneb DNA (desoksuribonukleiinhape) molekulist, mis on valgu molekulidega kokku pakitud, sest DNAmolekulid on raku mootmetega vorreldes väga suured. DNA molekuis on on kaks spiraalselt teineteise umber keerdunud ahelat. Geen on DNA loik, mis osaleb organismi uhe voi mitme tunnuse kujunemises. Organismi koigis keharakkudes on uhepalju kromosoome (46) sugurakkudes (23)igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomuik kuju. Uhel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleli. See alleel, mis
Tretsiaarstruktuur- gloobul, seotud vesiniksidemetega, ensüümid, antikehad, vereplasmavalgud Kvaternaarstruktuur- mitme polüpeptiidi ja gloobuli ühinemisel (hemoglobiin), ühendatud vesiniksidemetega · Denaduratsiion ehk valgustruktuuri muutumine, kus ävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur- mehaaniline tee, kõrge temperatuuriga, kiirguse teel, keemilisel teel · Renaturatsioon- taastumine Nukleiinhapped, DNA, RNA DNA- desoksuribonukleiinhape RNA- ribonukleiinhape kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. 1.Nukleiidid- koosnevad 3 komponendist: 1. Monosahhariid 2. Fosfaatrühm 3. Lämmastikalus( A-adeniin, T- tümiin, C- tütosiin, G- guaniin) A=T ja C=G 2.DNA ehk desoksüriboos- Säilitab infot, koosneb 2-st omavahe ühendatust ahelast 3.RNA ehk riboos- realiseerib pärilikkuseainet. 3 tüüpi: 1. mRNA ehk info transport DNA-lt ribosoomi 2
· Milles seisneb antikehade toime? Seovad end halva asjaga ja viivad need kehast välja, Igal asjal on oma antikeha · Miks erineb AIDS teistest nakkushaigustest? Hiv toimel lakkab inimese vererakkudes antikehade teke, langeb keha vastupanuvõime, hakatakse haigestuma muudesse haigustesse nt nohu · Millal hakkab organism valke lagundama? · Kuidas nukleiinhapped jaotuvad ja millest nad koosnevad? DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja transpordib rakus selle vajalikku kohta. Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, mis moodustavad pikki ahelaid · Millest koosnevad nukleotiidid? Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur (DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos) lämmastikalus fosfaatrühm · DNA ja RNA ehitus (võrdle neid), ülesanded. DNA ehitus:
DNA lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. RNA on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G RNA erinevused DNA-st: 1) ei moodusta BIHEELIKsit 2)Ei sisalda T nukleotiidi, sele asemel on U(täht on tulnud lämmastikaluse nimest URATSIIL) RNA-d on kolme tüüpi: 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Trransport RNA( tRNA) toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA (rRNA) ribosoomi ehitusmaterjaliks DNA-Desoksuribonukleiinhape 1)Milline tähistus on järgmistel anorgaanilistel ainetel? a)Ca-luukoe koostises b)K-vajalik närviimpulsside tekkeks c)Fe-vere punaiblede hemoglobiini koostises d)I-kilpnäärmehormooni koostises e)Mg-klorofülli koostises 2)Nimeta monosahhaiidid (Lihtsuhkrud) (4) Riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos 3)Kuidas nimetatakse teisiti järgmisi suhkruid? a)Glükoos-viinamarjasuhkur b)Fruktoos-puuviljasuhkur c)laktoos-piimasuhkur d)Maltoos-linnasesuhkur
taastumine(juuksed lähevad tagasi sirgeks, muna vahustamine). 25. Valkude ülesanded organismis? Struktuur(suled, juuksed, sarved,soomused), Transport(hemoglobiin transpordid hapnikku), Regulatoorne(insuliin), Liikumine(lihaskoe valgud), Retseptoorne(membraani pinaretseptorid), Varuaine(munavalge). 26. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest. Moodustavad pikkiahelaid. Iga nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust, lämmastikualusest ja fosfaatürhmast. DNA-desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA-ribonukleiinhape. 27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur- levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele. 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus
(mRNA)- toob ühe geeni ( DNA lõik, mis määrab hemoglobiin.Ühendatud vesiniksidemetega valgu ühe valgu sünteesi) info rakutuumast välja struktuuri muutus ribosoomi. Ribosoomides toimub Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste valgusüntees.Ribosoomid lokkimine, muna vahustamine või praadimine. onmembraanidelNukleiinhapped jaotuvad : DNA Palavik denaturiseerib inimese kehas (desoksuribonukleiinhape) ja RNA haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki valkude ülesanded Ensüümid kiirendavad ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad,
Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes.
Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. VALKUDE ÜLESANDED: ehituslik funktsioon Kõik valgud on ensüümid, kõige olulisem on süljes olev amülaas. Vajavad vitamiine. Kaitse ülesanne Liikumis ülesanne Transpordi ülesanne Regulatoorne ülesanne: insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. Kasvuhormoon Energeetiline ülesanne NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on kõrgpolumeerid mis kannavad edasi pärilikku informatsiooni DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja trantspordib rakus selle vajalikku kohta. Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleoiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur DNA-s desoksüriboos ja RNAs riboos lämmastikalus fosfaatrühm Raku organellide ehitus ja ülesanded RAKUMEMBRAAN Koosneb fosfolepiididest mille vahel on valgud ja süsivesikud.
Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid, vahad Fosfolipiidid sisaldavad fosfaatrühma, moodustavad kahekihilise struktuuri-rakumembraani. Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, adrenaliin) Hüdrofiilsus- lahustub vees, moodustab vesiniksidemeid Hüdrofoobsus- ei lahustu ve NUKLEIINHAPPED Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. (pentoos, lämmastikalus, fosfaatrühm) DNA (desoksuribonukleiinhape) Päriliku info säilitamine ja selle ülekanne Primaarstruktuur- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas Sekundaarstruktuur- DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) Komplementaarsus- nukleotiidide kindel vastavus üksteisele A, T, C, G Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed RNA (ribonukleiinhape) Päriliku info realiseerimine A, U, C, G
Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski. b) Külmumistemperatuuri alandavad valgud. ("antifriis" tüüpi) Esinevad nii taimedes, kui loomades(lumi ja märtsikellukesed ning polaarmere kalad) c) liigse kuuma eest kaitsevad valgud. (kuumashoki eest kaitsevad valgud). N: kõrbetaimedel ja kõigil loomadel. 12. Ehituslik e. struktuurne funktsioon - suled, küünised, soomused. sarved. nukleiinhapped nukleiinhapped jaotuvad : DNA(desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *kõik nukleiinhapped koosnevad ehitusüksustest - nukleotiitidest. *nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. *nukleiinhapped on suure molekulmassiga. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : a) viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - disoksüriboos ja RNAs - riboos. b) Lämmastikalus. Jagunevad kaheks : a) kahetsüklilised e. suured. (DNAs (A)deniin ja (G)uaniin. RNAs Adeniin ja Guaniin) b) ühetsüklilised e väiksed
annaabi.ee 
