rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega
Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning
filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning
koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga Kuldne reegel – tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse Õigused – kohustused – Õigused ja kohustused alati korrelatsioonis. Õigus elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele ja omandile
vajalikkuse. Samas toob alles level 4 või sellele järgnevad tasandid (abstraktsiooninivood) endaga kaasa võimaluse, et õigusteoreetiline uurimistöö saaks oma kasutusse kõik teadusliku (kuni filosoofilise tasandini välja) uurimistöö jaoks tarvilikud vahendid. Traditsiooniline juriidiline mõtlemine on aga selgelt normatiivne juriidiline mõtlemine, mis muudab juriidilise mõtlemise enda „empiiriliseks“, deskriptiivseks uurimiseks. II teema. Õigusteaduse metodoloogia 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses 1.1. Inimene õiguses 1.2. Tegu õiguses 1.3. Ese õiguses 1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid 1.4.1. Inimeste, aja ja ruumi muutumine 1.4.2. Õigus ja aeg 1.4.3. Õigus ja ruum 1.4.4. Küberruum ja reaalaeg 1.4.5. Vajadus “teistsuguse” õiguse järele. 2
viissada" Tähenduse tuletamiseks tuleb tihti vaadata morfeemidest ja sõnadest kaugemale, arvestades morfeemide kombineerimist lausetes ja suuremates keelelistes ühikutes. Keele struktuur ehk süntaks Süntaks on sõnade ja fraaside lausetesse ühendamise reeglistik. Süntaks käsitleb fraaside ja lausete grammatikat. Grammatika on keele regulaarsuste (reeglipärasuste) kindlaksmääramine, mis võib jaguneda preskriptiivseks ehk ettekirjutavaks ehk normatiivseks ja deskriptiivseks grammatikaks. Hoolimata sellest, mil määral normaalne inimene gammatika reegleid on õppinud, valdab ta tavaliselt suurepäraselt võimet tajuda, kas äsjakuuldud lause oli grammatiliselt korrektne või mitte. Nii nagu sõnade tähenduste puhul võib olla tegemist semantilise praiminguga, on lausete struktuuride korral tegemist süntaktilise praiminguga. See tähendab, et me püüame ise spontaanselt kasutada äsjakuuldud lausete süntaktlilisele struktuurile vastava konstruktsiooniga lauseid
annaabi.ee 
