Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. "Kapten Granti lapsed" on prantsuse kirjaniku Jules Verne'i seiklusromaan. Raamat räägib teadmata kadunud soti meremehe kapteni Granti otsingutest. Jahtlaeva Duncan meeskond püüab merest vasarhai, kelle kõhust leitakse pudelisse suletuna kolm halvasti säilinud kirja. Kirjade desifreerimisel selgub, et mõned aastad varem teadmata kadunuks jäänud laev Britannia hukkus ning kapten Grant ja kaks madrust pääsesid 37-ndal lõunalaiuskraadil kaldale. Laeva omaniku lord Glenarvaniga astuvad ühendusse kapten Granti lapsed Mary ja Robert, kelle olukorrast liigutatuna asutakse nende isa otsima. Põhiprobleemiks merehädaliste asukoha määramisel on pudelposti kehv säilivus, mis võimaldab säilinut mitmeti tõlgendada. Ainsaks kindlaks orientiiriks on juba nimetatud 37
3. antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (Kleis 1965:12-13) 1.2 Kirjanduseelne periood Veel 19. saj. arvati kreeka rahva ja kirjanduse ajalugu algavat 8. saj. eKr. Tänapäeval jälgitakse tänu arheoloogilistele avastustele Kreeka asukate kultuuriajalugu juba kolmandast aastatuhandest eKr. Teise aastatuhande alguseks eKr oli Kreetal kõrgelt arenenud kunst ja kirjaoskus. Algne hieroglüüfkiri asendus lineaarkirjaga, mis aga hilisemal desifreerimisel osutus Kreeka silpkirjaks. Teise aastatuhande lõpul eKr toimus Kreeka kultuuri katastroofiline langus, millega kaasnes kirjaoskuse langus. Uus kultuuriline tõus algas alles 8. saj eKr. (Kleis 1965:15-16) Kreeka folkloorist säilinud napp ainestik näitab, et kreeka kirjanduse aluseks on samad suuliselt edasikanduvad liigid, mis mujal sugukondlikes ühiskondades müüdid ja muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused jne
Salajase võtmega krüptoalgoritmid (on traditsioonilised e ajaloolised) 2. Asümmeetrilised e. Avaliku võtmega krüpoalgoritmid (levinud viimase 20 a jooksul) 3. Krüptograafilised sõnumilühendid jms sellesarnased funktsioonid 4. Eriotsarbega algoritmid tõestusteks,autentimisteks, ajatempli jaoks jm. Salajase võtmegakrütoalgoritm (secret key cryptoalgorithm) e. Sümmeetriline krüptoalgoritm (symmetric cryptoalgorithm), on selline, kus sifreerimisel kui ka desifreerimisel kasutatakse sama (salajast) võtit Tuntuimad esindajad: · AES (128, 192 või 256 bitine võti) · IDEA (128 bitine võti) · Skipjack (80 bitine võti) · RC4 (40 kuni 256 bitine võti) · (DES (56 bitine võti))? Võtme osa sifreerimises ja desifreerimises Krüpteerimine e. Sifreerimine (encryption, enchipherment) nõuab teatud salajase võtme (key) kasutamist. Vastupidine tegevus on desifreerimine (decryption, decipherment) ,mille käigus taastatakse
kasutamiseks välja töötatatavad unikaalsed algoritmid on ajalugu · Kaasaja krüptograafia kasutab eranditult arvutustehnikat, käsitsi paberil arvutamine on jäädavalt ajalugu · Kaasaja krüptograafia kasutab suurt hulka standardeid, mida järgib kogu (virtuaal)maailm 85. Salajase võtmega krüptoalgoritm (secret key cryptoalgorithm) ehk sümmeetriline krüptoalgoritm (symmetric cryptoalgorithm), on selline, kus nii sifreerimisel kui ka desifreerimisel kasutatakse sama (salajast) võtit 86. Võtme osa sifreerimises ja desifreerimises 87. Salajase võtmega krüptoalgoritm 89. Salajase võtmega krüptoalgoritm: tekkiv probleem Probleem: enne teabe edastamist üle võrgu on vaja kuidagi tagada, et mõlemas otspunktis (mõlemal osapoolel) oleks olemas vaid neile teadaolev salajane võti Võtme säärane edastamine vajab turvalist (pealtkuulamiskindlat) kanalit, mida salajase võtmega krüptosüsteem ei paku 90
tripletne («kolmetaheline»), pidev (ilma «vahemarkideta») ja kattumatu (uhe koodoni «tahed» ei kuulu eelnenud ega jargnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub uhes suunas. Cricki ja kaastooliste katsed ei naidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad. Esimesteks koodoni selgitajateks said USA teadlased Nirenberg ja Matthaei 1961.a. Teine etapp geneetilise koodi desifreerimisel algas 1964.a, kui Nirenberg ja Leder leidsid meetodi kindla nukleotiidijarjestusega trinukleotiidide sunteesimiseks. Kuna iga selline trinukleotiid maarab uhe aminohappe koha, onnestus luhikese ajaga, 1965. a lopuks, selgitada kogu geneetilise koodi «sonastik». Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. aastal Nobeli preemia. Nende teadlaste tood tuleb lugeda uheks kesksemaks kogu molekulaargeneetikas. Geneetilise koodi pohiomadused: 1. Tripletsus
51. Nim ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas, E. Sapir, L. Bloomfield, K. L. Pike., Z. Harris. Esiteks analüüsiti põhiliselt indiaani keeli, teiseks kasutati II Maailmasõja ajal lingviste desifreerijatena. Keskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud. Uue keele desifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon, kusjuures distributiivne analüüs on keskne protseduur. Välja pakuti kolme tüüpi distributsioonid: 1)identne (kaks erinevat elementi, mis esinevad alati samas positsioonis, on ümbritsetud samade elementidega. Sellest kasvas hiljem välja kontekstiõpetus
«vahemärkideta») ja kattumatu (ühe koodoni «tähed» ei kuulu eelnenud ega järgnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub ühes suunas. Cricki ja kaastööliste katsed ei näidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad. Esimesteks koodoni selgitajateks said USA teadlased Nirenberg ja Matthaei (1961). Teine etapp geneetilise koodi desifreerimisel algas 1964. a. Nirenberg ja Leder leidsid 1964. a meetodi kindla nukleotiidijärjestusega trinukleotiidide sünteesimiseks. Kuna iga selline trinukleotiid määrab ühe aminohappe koha, õnnestus lühikese ajaga (1965. a lõpuks) selgitada kogu geneetilise koodi «sõnastik». Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. a Nobeli preemia. Nende teadlaste tööd tuleb lugeda üheks kesksemaks kogu molekulaargeneetikas.
annaabi.ee 
