vaatamise kohta üheksa-aastastel ameerika poistel. Hiljem korreleeriti neid tulemusi samade poiste agressiivsuse tasemega kümne aasta pärast. Autorid leidsid, et nende kahe mõõte vahel oli üsna tugev korrelatsioon. Teisalt leidsid Leifer, Gordon ja Graves (1974), et lapsed, kes vaatasid teleprogramme, kus inimesed lahendasid probleeme konstruktiivselt, ilma agressiivsuseta, olid vähem agressiivsed. Thomas ja tema kolleegid (1977) leidsid, et televisioonivägivallal on ,,desensibiliseeriv" efekt selles mõttes, et harjumuspäraselt vägivaldseid programme vaatavad inimesed olid palju vähem düstressis ja füsioloogiliselt vähem ärritatud kui need, kes normaalselt neid ei vaadanud. Uurijate arvates muudab vägivaldsete TV-saadete eriti ,,ülirealistliku" vägivalla pidev vaatamine inimesed tegeliku elu vägivalla suhtes tundetuks ja ükskõikseks. Samal viisil oletasid Parke ja tema kolleegid (1977), et vägivaldse seisuga TV programmid
2) Inimesed reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks nt alkoholi abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja «ära seletada». 3) Inimesed võivad situatsioonist eemalduda või pingutavad kõvemini, et seda lahendada. Lapsed, kes vaatavad teleprogramme, kus inimesed lahendavad probleeme konstruktiivselt, ilma agressiivsuseta, on vähem agressivsemad (Leifer, Gordon, Graves). Televisioonivägivallal on «desensibiliseeriv» efekt selles mõttes, et harjumuspäraselt vägivaldseid programme vaatavad inimesed on palju vähem düstressis ja füsioloogiliselt vähem ärritunud, kui need, kes normaalselt neid ei vaadanud (Thomas). 17 Vägivaldse sisuga TV programmid alandavad normaalset sotsiaalset ohjeldatust vägivalla suhtes - pakkudes vaatajaile mitte ainult imiteerimist võimaldavat modelle, vaid näigates ka
Glükokortikoide peaksid inimesed, kes teavad end olevat ülitundlikud millegi suhtes, alati kaasas kandma. Eriti oluline on see näiteks suviti matkadel, linnast eemal, kus kiirabi ei jõua kohale küllalt kiiresti, tõenäosus näiteks mesilase või herilase torge saada aga suurem. 4. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid – vähendavad tavalisi põletikunähte. 5. Desensibiliseeriv ravi – määratakse ja viiakse läbi arsti, tavaliselt allergoloogi juhendamisel. 6. Toiduallergia korral on oluline teada saada allergeen, et seda siis toidu või joogiga vältida. Selleks süüakse mõne päeva jooksul samu toite, kus ainete sisaldus ei ületa kolme erinevat toiduainet. Alustatakse tavaliselt valkudega. Kui allergilist rektsiooni ei teki, valitakse uus toiduainete kombinatsioon kuni põhjuslik toiduaine(d) on leitud 5
vähendavad lihaspinget ja jäikust. Esimene elektroteraapia kasutamine teraapilisel eesmärgil toimus 19. sajandi elektriangerjat kasutati migreenihoogude raviks (Karen, 2005). Kahjuks ei ole antud meetod toimis, aga populaarseks tol hetkel see veel ei saanud. Ultraheli - lõdvestab lihaseid vähendades kudede turset ja soodustab kudede taastumise protsessi. Laserravi on valu vaigistav, põletikuvastane ja desensibiliseeriv toime. Ravi stimuleerib kudede ainevahetusprotsesse, intensiivistab regeneratsiooniprotsesse, parandab mikrotsirkulatsiooni ja intensiivistab immunoloogilisi protsesse. Laserravis kasutatakse nn. pehmeid (hügeenilisi) laserkiiri, mis on võimelised tungima kudedesse kuni 7-8 cm sügavusele. Laserkiirte toimel: · Langeb valuretseptorite tundlikkus (valuvaigistav efekt) · Paraneb verevarustus ja ainevahetus kudedes, väheneb turse (põletikuvastane efekt) · Paraneb vereloome
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks teavad oma allergiaid, peaksid seda igaks juhuks endaga kaasas kandma (eriti minnes kohtadesse, kuhu kiirabi piisavalt kiiresti jõuda ei pruugi) o Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid – tavaliste põletikunähtude vähendamiseks o Desensibiliseeriv ravi – määratakse/viiakse läbi allergoloogi juhendamisel Toiduallergia korral on oluline teada saada allergeen, et osata seda vältida. Selleks süüakse mõne päeva jooksul samu toite, kus ainete sisaldus ei ületa kolme erinevat toiduainet ning valitakse uus toiduainete kombinatsioon seni, kuni põhjuslik toiduaine(d) on leitud. 44
o Glükokortikoidid – neerupealiste koore hormoonpreparaadid. Kindlasti peab kasutama anafülaktilise šoki korral, kõri turse või hingamisteede tugeva turse korral. Inimesed, kes teavad oma allergiaid, peaksid seda igaks juhuks endaga kaasas kandma (eriti minnes kohtadesse, kuhu kiirabi piisavalt kiiresti jõuda ei pruugi) o Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid – tavaliste põletikunähtude vähendamiseks o Desensibiliseeriv ravi – määratakse/viiakse läbi allergoloogi juhendamisel Toiduallergia korral on oluline teada saada allergeen, et osata seda vältida. Selleks süüakse mõne päeva jooksul samu toite, kus ainete sisaldus ei ületa kolme erinevat toiduainet ning valitakse uus toiduainete kombinatsioon seni, kuni põhjuslik toiduaine(d) on leitud. E. Toiduallergia: ülitundlikkus mingi toidus sisalduva aine suhtes, mis osutub allergeeniks ja mille mõjul tekivad vastavad antikehad.