eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest võttis tema argumendid ja seisukohad endale lähtepunktiks ning teisi autoreid enam ei käsitletud. Sellel oli ka sotsiaalne põhjus:raamatud suunatud prantsuse või ladina keelde ning lugejad väljastpoolt ülikooli ei mõistnud neid raamatuid. Descartes ise aga mõistis, kuna ta oli seda oma üliõpilasaastate jooksul õppinud jesuiidide koolis. Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli erinev mõtleja, kuid ta kasutas palju keskaegset matemaatikat. 3. Ülevaade elust ja loomingust Rene Descartes sündis 31. märtsil 1596 La Haye'si alevikus ning suri 11. veebruaril 1650 Stockholmis. 1606. aastal, kümneaastaselt asus ta õppima jesuiidide kollegiumisse. 1616 aastal sai ta õigusteaduste diplomi Poitiers'ist
eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest võttis tema argumendid ja seisukohad endale lähtepunktiks ning teisi autoreid enam ei käsitletud. Sellel oli ka sotsiaalne põhjus:. raamatud suunatud prantsuse või ladina keelde ning lugejad väljastpoolt ülikooli ei mõistnud neid raamatuid. Descartes ise aga mõistis, kuna ta oli seda oma üliõpilasaastate jooksul õppinud jesuiidide koolis. Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli omapärane mõtleja, kuid ta kasutas palju keskaegset materjali. Referaadis käsitlen René Descartese vaateid Jumalast ja põhilisi töid filosoofias ning filosoofi elu ja loomingut. Lähemalt tutvustan tema vaateid hinge ja keha omavahelisest ühendusest. 3 Ülevaade elust ja loomingust Rene Descartes (samuti tuntud kui Renatus Cartesius) sündis 31
liigitada, jääksid nad ikka üheks. See oli seepärast, et Jumal oma võimsuses ei suutnud eraldada või hoida üht ilma teiseta ning need, mida Jumal saab eraldada või hoida lahus, on tõepoolest erinevad. Jumala olemasolu. Ainus asi universiumis, mille olemasolu on kahtluse all, on mu enda olemasolu. Pikemal mõtlemisel on kahtluse all kõikide kehade eksisteerimine, sealhulgas meie enda eksisteerimine. Seega Descartesel polnud võimalik väita Jumala olemasolu. Kuid tema arvates peab seda olemasolu tõestama, sest ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente. Descartes arvas et ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, et vastata tasemele objektiivsest reaalsusest sisasaldades ideed Jumalast. Seni kuni meil on see idee, Jumal eksisteerib. MEIE ARVAMUS
Inimesena mõõdukas, isegi alalhoidlik, katoliiklane. Sattus kirikuga konflikti, kuigi ei soovinud seda. 6. PILT 7. Tõsikindel teadmine "Arutlus meetodist" - lääne filosoofia kaunimaid kirjutusi. Pole mingi tõeni viiv mõistuse menetluse süstemaatiline väljaarendamine. Pigem on kõne all sellise meetodi tähtsus, esitatud autobiograafilise draama vormis. Eesmärgiks on vankumatu tõsikindel teadmine; selleks pakub võtit meetod (ainulaadne ja pööret tekitav). Descartesel kirglik iha teadmiste järele, fanaatiline optimist, ei kritiseeri teisi. Descartesi filosoofia eesmärk on leida tõsikindel teadmine. Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Kas on olemas tõsikindlat tunnetust ja kui on, siis mille kohta see käib? Austas sügavalt teoloogiat, pidas au sees kõnekunsti, armastas luulet. Oli veendunud,
saa olla mdiagi, mis poleks Jumal, Jumal on sama suur kui kõik olev kokku ■ kõiksus- ainus tõeline substants, ainus põhjus, mis põhjustab oma olemasolu, ainus põhjus millel puudub põhjus- Jumal on sama mis kõik, Jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, Jumal on sama mis kõik ■ inimestel on füüsilised kehad ja hing, kuid see on vaid üks isiksus, ka Jumal on selline ■ inimene=tervik (keha+vaim) (Descartesel keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku) ■ Panteism (kreeka k pan – kõik, theos – jumal) on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samaneJumalaga. Panteistlik Jumal on individuaalsuseta "miski", halb lähtub jumalast nagu heagi. Samm panteismist edasi viib fatalismi või ateismi. Kogu maailm on jumala ilming ja Jumal on sama maailmaga. Panteism samastab Jumala jauniversumi. Panteism tähistab immanentset usundivormi.
uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest võttis tema argumendid ja seisukohad endale lähtepunktiks ning teisi autoreid enam ei käsitletud. Sellel oli ka sotsiaalne põhjus:. raamatud suunatud prantsuse või ladina keelde ning lugejad väljastpoolt ülikooli ei mõistnud neid raamatuid. Descartes ise aga mõistis, kuna ta oli seda oma üliõpilasaastate jooksul õppinud jesuiidide koolis. Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli omapärane mõtleja, kuid ta kasutas palju keskaegset materjali. 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust Rene Descartes (samuti tuntud kui Renatus Cartesius) sündis 31. märts 1596.a. Prantsusmaal Touraine`i provintsis La Haye'si linnakeses põlise aadliku parlamendinõuniku Joachim Descastes`i perekonnas kolmanda lapsena.
annaabi.ee 
