·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Peamised polüfooniavõtted: ·vähikaanon lõpust algusesse ·peegelkaanon kõik intervallid vahetavad oma suuna ·vähipeegelkaanon mõlemad korraga Johannes Ockeghemi tähtsus Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja! Tema kirjutatud on esimene säilinud reekviem-missa (missa surnute mälestuseks) III põlvkond ja Josquin Deprez' tähtsus, ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" III põlvkond (15.-16. sajandivahetus) ·leiutati nooditrüki tehnika (Petrucci) ·langeb kokku kõrgrenessansiga kujutavas kunstis (Raffael) ·kompositsioonis lähtuti jälgitavusest: vorm on selge ja liigendatud võrdseteks osadeks ·rütmipilt lihtsustub ·tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane
Rütm vabam, kaob seos tekstiga. Tähelepanu rohkem üksikuile meloodialiinidele, kui kooskõlale. o Zanrid: missa, motett o Kaanon võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest, seotud tekstiga. · III o Jacob Obrecht, Josquin Deprez, Heinrich Isaac o Tasakaalustatud ja sümmeetriline ülesehitus, lihtsustatud rütm. Harmoonia mängib suuremat rolli, polüfoonia pole keerukas. o Missatsüklid, motetid, ilmalikud laulud · IV o Madalmaade koolkond hakkas lagunema o Hinda läks individuaalsus, tugev isikupära o Musica reservata
neid vähem, kui reaalselt kõlab. Kaanonil on kaks vormi: ·meloodia esitamine teises hääles hilisema algusega (täpne kaanon) ·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Johannes Ockeghemi tähtsus- Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja! Tema kirjutatud on esimene säilinud reekviem-missa (missa surnute mälestuseks) III põlvkond ja Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. IV põlvkond manerismiajastu- äärmuslike tunnete kajastamine kunstis. V põlvkond ja Orlandus Lassus (/Orlando di Lasso)- Muusika on impulsiivne, dünaamiline ja värvirohke. Selles on rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle. Polüfoonia tehnika 8
1872 Zenobe Gramme (belglane) tööstuslik generaator 1966 Rance (prantslane) loodete elektrijaam (toodab elektrit tõusu ja mõõna energiast) 2000 Islay saare (sotlane) lainete elektrijaam ELEKTRIVOOLU ÜLEKANNE Madal (toodetakse)- kõrgepinge(trantspordidakse)- malapinge(kasutatakse) [muidu läheb kaotsi elektrit] 1873 I riiklik elektrifitseerimis kava Prantsusmaal Hippolyte Fontaine 1882 Marcel Deprez kõrgepinge liinid 1885 William Stanley (ameeriklane) trafo ELEKTRIVOOLU KASUTAMINE 1801 Humphry Davy hõõglamp/kaarlamp 1879 Thomas Edisoni elektripirn 1901 Cooper Hewitt elavhõvedalamp 1930 George Elmer Inman fluoresentslamp 1908 William Coolidge wolframhõõgniit 1912 Bellings Company töötas välja elektriradiaatori 1970 Hoffmann (sveitslane) valgusdiood LED ELEKTRIMOOTORI LOOMISE AJALUGU 1821 M
·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Peamised polüfooniavõtted: ·vähikaanon lõpust algusesse ·peegelkaanon kõik intervallid vahetavad oma suuna ·vähipeegelkaanon mõlemad korraga Johannes Ockeghemi tähtsus Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja! Tema kirjutatud on esimene säilinud reekviem-missa (missa surnute mälestuseks) III põlvkond ja Josquin Deprez' tähtsus, ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" III põlvkond (15.-16. sajandivahetus) ·leiutati nooditrüki tehnika (Petrucci) ·langeb kokku kõrgrenessansiga kujutavas kunstis (Raffael) ·kompositsioonis lähtuti jälgitavusest: vorm on selge ja liigendatud võrdseteks osadeks ·rütmipilt lihtsustub ·tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane
Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. Orlando di Lasso muusikast: ·impulsiivne, dünaamiline, värvirohke ·rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle ·polüfoonia tehnika eiramine ·mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga.
annaabi.ee 
