kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad närvisüsteemi depressandid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad REM-und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; neuronitevahelised ühendusteed ei toimi efektiivselt seetõttu halveneb mälu võime salvestada uut infot. Vähesel
kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Depressant Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Hallutsionogeenid · Hallutsinogeen on uimasti, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid tekitavad kerged füüsilist sõltuvust, nagu näiteks higistamine ja käte värisemine. Samuti tekitavad nad psüühilist sõltuvust, nagu näiteks unehäired ja ärevus. Hallutsinogeenid jaotatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslike hulka kuuluvad näiteks meskaliin, psilotsibiin, LSA jpt
ainetele, mis pärsivad, pidurdavad või suruvad alla teatud närvisüsteemi funktsioone. Närvisüsteemi depressant võib alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaalseid reaktsioone, pikendada reaktsiooniaega, pärssida pidurdusprotsesse. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad kiiret e. paradoksaalset und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Depressandid on: Alkohol Rahustid Oopiumid Alkohol Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu;
uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist- kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Alkohol Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; on ka leitud, et alkoholi mõjul ei toimi neutronitevahelised ühendusteed efektiivselt. See tõttu halveneb mälu võime salvestada uut informatsiooni. Alkoholi algne mõju sõltub kasutaja tujust ja võib olla kas eufooriline või meeleolu alandav. Väikesed kogused tekitavad, nagu öeldud, heaolutunde. Barbituraate Barbituraate kasutatakse ärevuse vähendamiseks,
Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted.Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni.Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin,Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine.
(põhjendamatut heaolutunnet), kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ning pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla ka teadvusekaotust. Tekitavad masendust kuni enesetapuni, või hoopis erutust siis on inimene joobes ja ei kontrolli oma käitumist. Depressantide eripäras seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi on tugevam kui nende mõju eraldi. (barbituraadid, alkohol ja rahustid) Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid on narkootikumid, mis põhjustavad hallutsinatsioone. Neid kutsutakse ,,retkedeks'' (trips) ning tulemuseks võivad olla head või halvad kogemused, aga nad on siiski väga ohtlikud. Nende mõju alla võib inimene tunda hirmu või teha rumalusi ja ennast ohtu seada. Samuti on võimalikud ,,kordusetendused'' (flashbacks), mis ilmnevad tükk aega pärast tarvitamist ja on tõesti hirmsad
· intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired · Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus · Somnambulism ehk unesränne · Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus · Unetus ehk insomnia Uimastid Depressandid : alkohol, rahustid, opiaadid, oopium, heroiin. Väikestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. Kahe depressandi koosmõju on tugevam kui eraldi, näiteks rahusti + alkohol. Võib põhjustada surma, tõkestavad REM und. Alkohol kahjustab motoorseid võimeid ja tähelepanu. Alkoholi mõjul ei toimi neuronitevahelised ühendusteed efektiivselt. Halveneb mälu võime salvestada uut informatsiooni. Stimulandid : kofeiin, nikotiin, kokaiin, ecstasy, MDMA Stimuleerivad KNS-i, tõstavad seega südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget,
füüsilist koormust või selle ajal. Energiajooke ei tohi segamini ajada spordijookidega. Õppimis- ja kontsentreerumisvõimet parandab kofeiinist paremini normaalne ja mitmekesine toitumine ning piisav uni. Parim janukustutaja on vesi. Energiajooki ei tohiks juua tühja kõhuga Ärge tarvitage energiajooke koos alkoholiga. Olge teadlik energiajookide maskeerivast efektist alkoholi liigtarvitamisele, võimalikule kaasnevale riskikäitumisele ja dehüdratsiooni suurenemisele ning alkoholi kui depressandi ja energiajoogi kui stimulandi vastuolulistest signaalidest kesknärvisüsteemile. Nähtude puhul, mida võib seostada kofeiini ületarvitamisega, pöörduge perearsti poole ning teavitage perearsti joodud energiajookide kogusest. Kui töö tõttu või muul põhjusel (nt eksamiperiood) on vaja öösel üleval olla või tunnete väsimust autosõidul, närige parem paar kohviuba energiajookide või kofeiinitablettide asemel. Kõige paremini aitab korralik toit ja piisav puhkus.
annaabi.ee 
