Traditsiooniline vastus: ... küsimusele kas hea kunst peab meeldima on eitav (Carroll, Knight, Williams). "ei ole tõsi ... et meile alati meeldib see, mida me hindame heaks, ja et meile ei meeldi see, mida me hindame halvaks. On tavaline, et ükskõiksus käib koos heaks hindamisega: "Ma ei näe selles midagi, aga ma usun, et see on hea."" (Knight 1967). Reeglina esitatakse kahte liiki kaalutlusi: 1.Sõltumatuse tees, 2.Deontilise allumatuse tees. 1. Sõltumatuse tees: Otsustused nagu ... "X on hea" (headusotsustus), "mulle meeldib X" (meeldivusotsustus), ... võivad sageli käia käsikäes, ent see pole loogiline paratamatus. NB! Kas pole nii, et kui hea kunst tekitaks paratamatult meeldimise, oleks meeldimisnõue sisutu. Paratamatute asjade ettekirjutamine on mõttetu. 2. vastus hilisemas küsimuses.. 10. Millisele kahele intuitsioonile tugineb traditsiooniline vastus?
! 12/14 35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et…; on ümberlükatud, et…; on lahendamatu, et…) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p. Toimingu ¬p sooritab agent siis, kui ta tegu ei soorita. - Toimingute p ja q konjunktsioon on toiming p & q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud toimingud. - Toimingute p ja q disjunktsioon on toiming p ∨ q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab vähemalt
! 12/14 35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et...; on ümberlükatud, et...; on lahendamatu, et...) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p. Toimingu ¬p sooritab agent siis, kui ta tegu ei soorita. - Toimingute p ja q konjunktsioon on toiming p & q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud toimingud. - Toimingute p ja q disjunktsioon on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab vähemalt
ükskõikne) modaalsus. Õiguse seisukohalt lähtudes saab igasugune toiming või käitumine olla (antud hetkel) hinnatud kahest printsiibist lähtudes. Liberaalne printsiip: igasugune toiming, mis ei ole ... a) ... juriidiliselt reguleeritud, on lubatud - I(p) D(p); b) ... keelatud on lubatud . ¬F(p) D(p). Despootlik printsiip: keelu puudumisest ei järeldu toimingu lubatavus: ¬ (¬ F(p) D(p)). Deontilise loogika (DL) alla mõeldakse sageli normatiivsete arutluste loogikat. Juriidilises deontilises loogikas lähtutakse sellest, et normatiivse iseloomuga on juriidilised individuaalsed aktid , millel on keelav, lubav või kohustav iseloom. Eristatakse absoluutseid ja suhtelisi norme. Absoluutsete normide mõned loogilised vormid: F(p) on keelatud, et p, F(x, p) - subjektile x on keelatud p. Relatiivsete normide mõned loogilised vormid:
lubatud ja normatiivselt neutraalne suhet. Õigusnormide kirjeldamiseks kasutatavad operaatorid võivad erinevates deontilistes loogikasüsteemis olla erinevate tähendustega. Näiteks võivad õigusnormid tugineda liberaalsele printsiibile, mis võib esineda kahel kujul: a) igasugune toiming, mis ei ole juriidiliselt reguleeritud, on lubatud; b) igasugune toiming, mis ei ole keelatud, on lubatud. Variant b on kooskõlas käesolevas paragrahvis esitatud deontilise loogikaga. Õigusnormid võivad tugineda ka despootlikule printsiibile: kui toiming pole keelatud, siis pole veel kindel, kas see on lubatud. Despootlikule printsiibile toetuva süsteemi üks tunnuseid on väljendi ,,pole ette nähtud" kasutamine keelatu tähenduses. Deontilises loogikas on kasutusel lausearvutuse ja predikaatarvutuse tehted. Nt: ¬Fp ei ole keelatud p või ka, et p ei ole keelatud; F(¬p) on keelatud mitte-p;
kõigepealt x ja seejärel ¬x) iii. Lubatud on teostada emb-kumb, kas toiming x või toiming ¬x. iv. Toiming ¬x on lubatud teostada siis ja ainult siis, kui toiming x on eelnevalt teostatud. v. Toiming x on lubatud teostada siis ja ainult siis, kui sellele järgneb kindlasti toimingu ¬x teostamine. 2) Milline järgnevatest seostest kirjeldab deontilise mittevasturääkivuse printsiipi nii nagu see on kirja pandud definitsioonis? i. ¬Fp → Pp ii. ¬O(p & ¬p) iii. Fp → O(¬p) iv. Pp → ¬Fp v. Op → F(¬p) 3. INFORMAALNE LOOGIKA (TÕESTUS) 1) Meil on liiteväitega konjunktiivne tees, mis tähendab seda, et kui soovime kindlaks teha terve liitväitega teesi tõesust, peame kõigepealt veenduma lihtväidete tõesuses
annaabi.ee 
