ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. 1.Matemaatilised ja füüsikalised teadused, kelle jaoks kord on alati silmnähtavate või verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid sarnaste elementide sellisele korrastatusele, et nad võiksid astuda põhjuslikesse suhetesse ja moodustada struktuurseid püsivusi
Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. süntaktika - kuidas märgid omavahel seotus, märgi sisemine ehitus; I. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke
Indexical
Sinsign
Jakobson: Põhivastuolu Peirce'i arusaamas märgi gnoseoloogilisest funktsioonist
seisneb selles, et ta samaaegselt samastab ja eristab mõtet ja märki.
Morris
Semantika-süntaktika-pragmaatika
Süntaktiline mõõde implitseerib k käsitleb kõige lihtsamaid objekte ja resoluutselt.
Tegeleb süntaktika reeglitega. Opereerib valdkonnas õigevale.
Semantiline tähistab teatud objektide liiki
Semantiline tegeleb tähendusega. Mõtestatuse absurdsuse valdkond.
Pragmaatiline väljendab oma interpretaatorit. Puudub surnud keeltes. Edukus
ebaedukus.
Tegeleb tulemusega: kas su kõne saavutab eesmärgi.
Lingvistilise strukturalismi
ühisjooned
1. vastandatus noorgrammatikutele
2. keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri
3. keele sünkrooniatasandi uurimine on keeleteaduse põhiülesanne
4
närvisüsteem hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukekskused ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem SEMIOOSI KOLM MÕÕDET Charles Morris Semantika. Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. Süntaktika. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. Pragmaatika. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad"
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootikat, nagu ka teisi humanitaarteadusi, on raske kuhugi paigutada ja seetõttu, on väidetud, et oma ebakindluses kujutavad nad ohtu teistele teadustele. Semiootika „lähikondlasteks“ on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Semiootika on vahend – kõik teadused kasutavad märke. Nt matemaatika.
ehk mis on keeles üldlevinud, näiteks ROHKEM on ÜLES („hinnad tõusevad”, mis ju samuti suurendab selle verbi tähenduste arvu). Seega ei saa ühe tähenduse kasutamine argumendina teise tähenduse vastu kuidagi olla põhjendatud, vaid sellise mitmetähenduslikkuse abil keel just töötabki. 11.6 Seos mõiste ja seda tähistava termini vahel Termin tähistab ehk designeerib vastavat mõistet, ja mõiste kaudu lisaks denoteerib vastavat objekti. Kui mõiste asemel või kõrval 78 Terminoloogia rääkida tähendusest, siis on arusaadav ka lihtsustatud väide, et termin tähendab [koostaja arvates] seda tähendust – kus tähendus on väljendatud mingi määratlusetaolise vahendiga. Mis ei ole rangelt võttes korrektne, on öelda, et üks (võõrama keele) termin tähendab teist (tuttavama keele) terminit. Termin, eriti tuttava keele oma,