semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V). Kuna Peircele väga meeldib number kolm, väidab, et märk on triaad (põhjendatud seisukoht tglt) - koosneb märgist/esitisest (representamen), mis on suhtes objektiga (võib olla vahetu või dünaamiline). Suhe sünnitab automaatselt tõlgendi (interpretant, päris märgiga kohtumisel teadvuses tekkiv märk).
hiljem kasutas sama asja jaoks sõna signifikaat ehk siis designaat=signifikaat, need mõlemad Morrise terminid siis. ja referent on ka see, millele osutatakse, objekt kui neid kõiki võrrelda Peirce'i omadega, siis denotaat ja referent langevad enam- vähem sinna objekti valdkonda, designaat ehk signifikaat langevad tõlgendi ehk interpretandi alla, mis on see suhe märgi ja tema objekti, tähistaja-tähistatava vahel väike täpsustus veel, et designaat on alati olemas, aga denotaati ei pruugi olla, ses mõttes, et too võib olla abstraktne, mingi mentaalne kujutluspilt, arusaam mingi sõna tähendusest vms 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Sõnal on kaks tähenduse liiki: denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed
semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V). Kuna Peircele väga meeldib number kolm, väidab, et märk on triaad (põhjendatud seisukoht tglt) - koosneb märgist/esitisest (representamen), mis on suhtes objektiga (võib olla vahetu või dünaamiline). Suhe sünnitab automaatselt tõlgendi (interpretant, päris märgiga kohtumisel teadvuses tekkiv märk). Esinevad vahetud
semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V). Kuna Peircele väga meeldib number kolm, väidab, et märk on triaad (põhjendatud seisukoht tglt) - koosneb märgist/esitisest (representamen), mis on suhtes objektiga (võib olla vahetu või dünaamiline). Suhe sünnitab automaatselt tõlgendi (interpretant, päris märgiga kohtumisel teadvuses tekkiv märk). Esinevad vahetud
subjekti funktsiooni. Deskriptsioon aga on mittetäielik sümbol, mis omandab osutuse ainult lause koosseisus, st, kui ta on kõnes aktualiseeritud. Väljendades mingit kontsepti, täidab D. lauses predikaadi rolli. Deskriptsioonid on keelelised väljendid, mis esinevad keeles nime funktsioonis ja vahel ka nime vormis, kuid tegelikult ei nimeta (nimetamine toimub tõeliselt vaid pärisnime poolt). Nt "Inimene, see inimene, iga inimene". Ei oma ise denotaati, vaid omandab selle lause kontekstis. Erinevus lause süntaktilises ja loogilises struktuurides: Loogilises üleskirjutuses deskriptsioonid jagunevad: denotaati tähistatakse muutujaga, aga tema poolt väljendatud kontsepti -- propositsionaalse funktsiooniga. Ma kohtasin (üht) inimest Ma kohtasin x-i ja x kuulub inimeste klassi. Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest ja faktidest.
Seejuures seisneb suur osa arengust mitte niivõrd sõnaliste strateegiate loomises, vaid just võimes luua kasulikkke strateegiaid keelelise suutlikkuse soodustamiseks. Semantika Kõik lapsevanemad märkavad suurepäraselt sõnade tähenduse avastamist oma laste poolt. Lapsed ise unustavad selle protsessi erilisuse varsti. Semantika on keeles leiduvate sõnade, fraaside ja lausete tähenduste mõistmine. Mõnikord nimetatakse sõna tähenduseks tema denotaati ehk sõnaraamatus antud täpset definitsiooni. Reeglina on sõnadel meie jaoks veel ka konnotaadid ehk mitteilmsed tähendused, nagu emotsionaalsed hinnangud, eelduslikud oletused jms. Kuidas me mõistame sõnade tähendust? Me kodeerime tähendused mällu mõistetena. Need on ideed ehk vaimsed esindused, millele saab mitmesuguseid omadusi lisada ning neid teiste ideedega seostada väidete, kujundite ja motoorsete protseduurimustrite kaudu. Tähenduse keelelise aspekti
annaabi.ee 
