kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. 83. Maagia ja selle otstarve. Näited. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. 84. Religioonide jagunemine: kirik, denominatsioon, sekt, kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Jehoova tunnistajad, Inglise kirik, Rooma- mormoonid, moonid Näide Katoliku kirik Metodistid, baptistid jne Saientoloogia Avatud kõigile, kes
Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. Maagilisi formulaare, sõnu, zeste kasutatakse ebakindluse vähendamiseks. 93. Religioonide jagunemine: kirik, denominatsioon, sekt, kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Inglise kirik, Rooma- Jehoova tunnistajad, Näide Katoliku kirik Metodistid, baptistid mormoonid, moonid jne Saientoloogia Avatud kõigile, kes
Sotsioloogid on püüdnud panna religioossed grupid nelja peamisse kategooriasse lähtudes nende suhtest riigiga, suhtumisest teistesse religioonidesse, suhtumisest ühiskonda ning suurusest ja liikmelisusest ehk kui hästi need organiseeritud on. Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Jehoova tunnistajad, Inglise kirik, Rooma mormoonid, moonid Näide Katoliku kirik Metodistid, baptistid jne Saientoloogia
77. Religioonide jagunemine: kirik, denominatsioon, sekt, kultus. Sotsioloogid on püüdnud panna religioossed grupid nelja peamisse kategooriasse lähtudes nende suhtest riigiga, suhtumisest teistesse religioonidesse, suhtumisest ühiskonda ning suurusest ja liikmelisusest ehk kui hästi need organiseeritud on. Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Inglise kirik, Rooma- Jehoova tunnistajad, Näide Katoliku kirik Metodistid, baptistid mormoonid, moonid jne Saientoloogia Avatud kõigile, kes
Religioosne janu, püüd ,,sinna teisele poole". Sektid tekivad usuorganisatsioonide lõhenemise tulemusel. 100 aasta vältel tunneb 30% usuorganisatsiooni liikmeist selle lõhenemist (USA). Kristlus ei uuene ainult sektide varal (muutused võivad olla väikesed nt kirikusisesed uued ideed). Denominatsioon (mõiste kiriku asemele) suur religioosne organisatsioon, mis ei hõlma kogu ühiskonda (Richard Niebuhr). Tunnus: ei väida, et ainult tema teab tõde. Denominatsioonid tunnustavad üksteist. Ei nõua liikmeilt nii palju kui sektid. Sekt hääbub, kui ei suuda oma asutaja surma üle elada (ei kesta üle ühe inimpõlve). Karisma rutiniseerumine karisma, mis oli seotud ühe isikuga, hakkab seostuma traditsiooni, ideoloogia, organisatsiooniga. Kui esimese liidri asemele astub järgmine, pole tal enam nii palju võimu. Juba esimese liidri eluajal võidakse hakata rajama organisatsioonisisest struktuuri
Katolikust kirkust veel välja Protestantlikud kirikud nagu Luteri kirik, Reformeeritud kirik (Kalvinism radikaalne kirik). Kui Rooma-Katoliklikes kirikutes on kõige tähtsam osa armulaud (kuhu kuulub vein ja leib), siis protestantlikus on selleks jutlus. On veel Vabakirikud, kus puudub kindel preester, kindel liturgia (jumalateenistuse kord on vaba). Üks varasemaid vabakirkikuid on Baptistid. -) Peasuunad/denominatsioonid/konfessioonid/kirikud: 1) Protestantlik (nt. Luterlik); 2) Rooma-Katolik; 3) Kreeka-Katoliklikust arenenud Õigeusk (nt. Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid; 6) Atheistid * Kultus Jumalateenistused toimuvad kas kirkutes või palvemajades. Traditsionaalselt on kirikud ehitatud risti põhiplaaniga, idast on sissepäes ja läänest väljapäes. * Jumalateenistuse komponendid: palvetamine (Meie isa palve); pühakirja jutlus; laul; sakramendid.
peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus. (Vt Tabel 1.) Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele: nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega; nn Maailmaga kohanduvad grupid peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele nn Maailma jaatavad grupid kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu. Tabel 1
annaabi.ee 
