tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust
transporditakse ribonukleopartiklitena tuumast tsütoplasmasse. Nii RNA protsessimine kui nende eksport tuumast on veel omakorda allutatud regulatsioonilisele kontrollile. Lisaks toimuvad kontrollimehanismid ka tsütoplasmas. Nii näiteks sõltub valgu hulk rakus suuresti tsütoplasmaatilise RNA stabiilsusest (lagunemiskiirusest). Samas on mõnede rakuliste mRNAde asukoht tsütoplasmas reguleeritud, nii et uut valku sünteesitakse just selles raku osas (näit. närviraku dendriitides). 52. Kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleerimiseks ribosoomidesse. Eukarüootides sünteesitakse rRNA tuumakeses RNA polümeraasi I poolt. Valgusünteesiks (translatsiooniks) vajatakse kolme komplementaarse funktsiooniga nukleiinhapet: mRNA kannab koodonitena informatsiooni valgu primaarjärjestuse kohta; tRNA identifitseerib koodi
Suurus on varieeruv väikeAjukoore sõmerrakud on 7-8mikrom., hiidpüramiidrakud suuraju koores 80-120 mikrom. Spestiifilised struktuurid tsütoplasmas: nissli substans, neurofibrillid ja- filamendid. Nissli substans: meenutab tiigrinaha mustrit. Aksonis ja selle algusosas nissli substantsi pole. Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides. Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt, vanemal inimesel rohkem. Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust: unipolaarne üks jätke(aksion), pseudounipolaarne (jätked algavad ühtse tüvena, lõpus hargnedvad) bipolaarne (jätked raku vastaskülgedel, ühel
Keratiinid, neurofilamendid, tuuma lamiinid. Keratiinid on väga heterogeenne valkude perekond. Tuntakse üle 20 eri keratiini, mis esinevad inimese epiteelkudedes. Peale selle tuntakse vähemalt 8-t nn. tugevat keratiini, mis on iseloomulikud juustele ja küüntele. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid ning neutraalsed ja aluselised keratiinid. Neurofilamendid on philine tsütoskeleti komponent närvirakkude aksonites ja dendriitides. Tuuma lamiinid (lamiinid A, B ja C) - neil on sarnane aminohappeline järjestus teiste intermediaarsete filamentide valkudega, kuid erinevad neist mitmete omaduste poolest. Nad moodustavad kahemõõtmelisi filamentide kihte, mis tekivad ja kaovad mitoosi kindlatel etappidel. Moodustavad võrgustiku, mis asub tuuma sisemembraanil. Epidermolysis bullosa simplex kui näide haigusest, mis on tingitud intermediaarsete filamentide puudulikkusest. Haigus tingitud
Keratiinid, neurofilamendid, tuuma lamiinid. Keratiinid on väga heterogeenne valkude perekond. Tuntakse üle 20 eri keratiini, mis esinevad inimese epiteelkudedes. Peale selle tuntakse vähemalt 8-t nn. tugevat keratiini, mis on iseloomulikud juustele ja küüntele. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid ning neutraalsed ja aluselised keratiinid. Neurofilamendid on philine tsütoskeleti komponent närvirakkude aksonites ja dendriitides. Tuuma lamiinid (lamiinid A, B ja C) - neil on sarnane aminohappeline järjestus teiste intermediaarsete filamentide valkudega, kuid erinevad neist mitmete omaduste poolest. Nad moodustavad kahemõõtmelisi filamentide kihte, mis tekivad ja kaovad mitoosi kindlatel etappidel. Moodustavad võrgustiku, mis asub tuuma sisemembraanil. Epidermolysis bullosa simplex kui näide haigusest, mis on tingitud intermediaarsete filamentide puudulikkusest
Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid neutraalsed ja aluselised keratiinid Keratiini filamendid on alati heteropolümeerid, mis koosnevad erinevatest monomeeridest. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid olid homopolümeerid, mis koosnesid ühesugustest monomeeridest. Kōige varieeruvama keratiinide komplektiga on nahk. Neurofilamentide valgud. (NF-L, NF-M, NF-H). Neurofilamendid on pōhiline tsütoskeleti komponent närvirakkude aksonites ja dendriitides. Tuuma lamiinid. Lamiinid A, B, ja C. Neil on sarnane aminohappeline järjestus teiste IF valkudega, kuid erinevad neist mitmete omaduste poolest. Nad moodustavad kahemōōtmelisi filamentide kihte, mis tekivad ja kaovad mitoosi kindlatel etappidel. Moodustavad vōrgustiku, mis asub tuuma sisemembraanil. IF funktsioonid Primaarne funktsioon on tagada rakule mehaaniline toestus. Inimesel esineb pärilik haigus Epidermolysis bullosa simplex, see on tingitud mutatsioonist keratiini geenis,
välispinnaga võrreldes. Põhjuseks on ioonpumba poolt Na + ioonide kiire ja lühiajaline tagasijuhtimine rakku. Potentsiaalide tasakaal ehk membraanipotentsiaal taastatakse K+ ioonide rakust väljapumpamisega. Aktsioonipotentsiaali ehk närviimpulsi levimine toimub piki raku keha või jätke pinda. Närviimpulsi tekkele on iseloomulik perioodilisus (maksimaalne võimalik sagedus 1 kHz). Aksonis tekib tegevus-potentsiaal kõik või mitte midagi seaduspärasuse kohaselt, ent rakukehas ja dendriitides allub aktsioonipotentsiaal samadele põhimõtetele mis kehtivad edaspidi kirjeldatavate reflekside korralgi. Sünaps ja virgatsained ehk neurotransmitterid Närvisüsteemile on iseloomulik teadete rakkudevaheline keemiline ülekanne. Keemiline ülekanne saab teoks kahe närviraku vahelise ühenduse ehk sünapsi vahendusel. Antud sünapsi suhtes on teadet saatva närviraku puhul tegemist presünaptilise neuroniga ja teadet vastuvõtva raku puhul postsünaptilise neuroniga
annaabi.ee 
