arvajate kirjand on halvem? Hinne võib anda ka vale motivatsiooni- õpitakse mitte teadmiste pärast, vaid hinde enda pärast. Et klassis keegi ei noriks, et õpetaja rahul oleks, et vanemaid uhkeks teha.. Nii muutub õppimine üsna mõttetuks ning teadmiste omandamisest saab pähe tuupimine. Ning kui hinne kätte saadud, siis läheb see õpitu ka meelest. Vahel ka õpilane pingutab väga palju, kuid sellest hoolimata saab ta halva hinde. See mõjub demotiveerivalt ja põhjustab stressi, mis omakorda põhjustab veelgi rohkem halbu hindeid. Seega lüüaksegi tihti käega ning loobutakse pingutamisest. Hindamine on kindlasti väga oluline tegur lapse koolitöös. Annab see hea ülevaate tema teadmistest nii talle endale kui vanematele. Hinded motiveerivad ja on osaks õpilase eneseanalüüsil. Samas pole üks range süsteem just kõige parem, sest kõigil on oma tugevad ja nõrgad küljed
• Adekvaatsus enda ja keskkonna suhtes • Ambitsiooni olemasolu • Aktiivsus sh. proaktiivsuse rakendamine • Autonoomsus ehk iseseisvus, toimetulekuvõime ilma kõrvalise abita ! • Arukus ehk seoste nägemise ja rakendamise võime, paindlikkus arengute suhtes Subjektide juhtimine eeldab neile suurema otsustusvabaduse ja vastutuse andmist. Liiga kitsad raamid mõjuvad neile demotiveerivalt. Objektidele liiga suure vabaduse andmine viib aga nende psüühika ülekoormusse ja nende saavutusvõimekus langeb drastiliselt. Objektsusele kalduvatele isikutele tuleb anda konkreetsemaid juhiseid ja !! vähendada valikuvõimaluste arvu optimaalseni. !! EESMÄRK EESMÄRK !! !! !! VABADUSE MÄÄR VABADUSE MÄÄR ! Joonis 1
Kiitus mõjub siis loovalt ja motiveerivalt, kui (Steiger 1997: 51): · väärtustatakse tõelisi saavutusi ja pingutusi; · kiitus on sobiv ja õiglane; · kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel objektiivsetel tunnustel; · kiitust jagatakse mitte liiga sageli ja eelkõige mitte rutiinselt; · kiidetakse isiklikult ja inimlikus vormis, premeerides eriliselt juhtudel näiteks lisatasu või vaba päevaga. Üldistatud laitus mõjub nagu ,,tupik": demotiveerivalt ja mõnikord koguni laostavalt, kuid õigesti tehtud laitus võib mõjuda ka tunnustavalt. Laitus on siis kohane ja loov, kui ta ( Steiger 1997: 52-53): · on põhjendatud ja teda põhjendatakse; · tabab ainult õigeid isikuid ja ainult neid; · sobib olukorraga; · on avaldatud rahulikult, mitte afektiseisundis või vihaga; · järgneb kohe, aga mitte ,,kuuülevaatena"; · järgib laidetava ja laitja isiklikku omapära; · võimalusel avaldatakse nelja silma all ja eelkõige;
juhtimispraktika ja -stiil, mis ei arvesta inimestega, tööst välja kasvamine, kus inimene ei näe enam arenguvõimalusi, ebareaalsed eesmärgid ja usu puudumine edusse. Ka juhi liiga vähene suhtlemine, liiga emotsionaalsed otsused ja juhtimine või igasuguse emotsiooni puudumine, tühja töö nõudmine ning tunnustuse ja tagasiside puudumine mõjub töötajale demotiveerivalt. Kui põhilised demotivaatorid on likvideeritud, saab juht hakata tegelema alluvate motiveerimisega. 2.1. DEMOTIVEERITUD TÖÖTAJAD UURISTAVAD ETTEVÕTET Sisemine motivatsioon on elavas inimeses ikka olemas tänu elutahtele ja elujõule. Iseasi on aga, kuhu seda stiimulite abil suunata ja kuidas takistuste, manipuleerimise ja karistustega välja suretada. Kui hästi toimiva motivatsioonisüsteemina käsitleda väliseid stiimuleid, mis
Suur ärevus teavitab seega üldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isiksuse tingimatu aktsepteerimine • Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse • Demotiveerivalt toimivad kõik teguviisid (kasvatusvahendid, terapeutilise sekkumise moodused jt), mis õõnestavad inimese eneseusku, kahjustavad tema minakontseptsiooni • Inimesi õpetades, ravides, nendega suheldes ja koostööd arendades tuleks neile anda võimalikult sageli ja palju tähelepanu, mõistmisvalmidust, hoolivust ja empaatiat, mida kõike ei tuleks jagada mitte n-ö teenete eest, vaid ilma tingimusteta, otsekui tagastamatuks avansiks
alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isikute tingimatu aksepteerimine. C. Rogersi teooria rakendusliku väljundi võib kokku võtta järgmiselt: Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse. Demotiveerivalt toimivad kõik teguviisid, mis õnnestavad inimese eneseusku, kahjustavad tema minakonseptsiooni. Inimesi õpetades, ravides, nendega suheldes ja koostööd arendades tuleks neile anda võimalikult sageli ja palju tähelepanu, mõistmisvaldumist, hoolivust ja empatiat. Tänu mõistvale hoolevale kohtlemisele vabaneb inimene end pärssivast kaitsekäitumisest ning leiab endas uusi resursse ise endaga toime tulla. Enese tingimatu aktsepteerimise kogemuste
annaabi.ee 
