................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..............................................................9 3. Enesemotivatsioon ............................................................................................................10 3.1. Tahte säilitamiseks õpi puhkama ................................................................................11 4. Juhtimisvead, mida võiks vältida ...................................................................................
tööd tulemuslikumalt korraldada. Tundes erinevaid motivatsiooni teooriaid, aitab see tõsta ka töötaja motivatsiooni. Kui on motiveeritud töötaja, siis puuduvad vastuolud ja konfliktid. Kui puuduvad vastuolud ja konfliktid, siis ollakse orienteeritud eesmärkide saavutamistele. Kui saavutatakse püstitatud eesmärgid, siis organisatsioon funktsioneerib vastavalt ootustele - täiskäigul ja õlitatult. Kui kusagil ahelas on hälve (nt demotiveeritud töötaja), siis pole võimalik püstitatud eesmärki 100% võimalik saavutada. Organisatsioon ei funktsioneeri vastavalt ootustele ja püstitatud eesmärkidele ning võib mõjutada organisatsiooni sise-, kui ka väliskeskkonda. 2.3 Mis võiks olla selle käitumise põhjuseks? Demotiveeritus võib olla Ullal juba pikemat aega ning tütre kodunt kolimine andis talle viimase tõuke, kuna ta sooviks talle lähemal olla. Uut tööd otsib ta samuti
üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisatsiooni siseste muutustega. Demotiveeritud inimene : apaatne; kaldub kerkivaid probleeme võtma ületamatute takistustena; ei otsi lahendusi; ei soovi muudatusi; produktiivsus madalam, puudumine suurem. isiksuse viiest põhiseadumusest on motivatsiooniga kõige tugevamalt seotud meelekindlus, mis seostub kõige tugevamalt saavutustele orienteeritusega, sihikindlusega, teiste töösooritust mõjutavate kriteeriumitega (töökus) Motivatsioonitsükkel:
Sisendid – inimese pingutus (töötunnid, saavutused, kvalifikatsioon) Väljundid – sisemised ja välised tasud, mida isik organisatsioonis töötades saab (palk, tunnustus, lisasoodustused) Võrdlus teistega – isik võrdleb ennast kolleegiga Adamsi teooria täiendab ootuste mudelit. Kui nt inimese ootus on kõrge, aga soovitud tulemus jääb saavutamata või tunneb ebavõrdsust, siis inimene võib selle tulemusel olla rahulolematu ja demotiveeritud. Inimene võrdleb ennast kolleegidega ja kui ta tunneb, et vastutasuks tema sisendile on organisatsioonist saadav väljund võrdne või madalam võrreldes kolleegidega, siis see tajutav ebavõrdsus võib põhjustada konflikti inimeste, rühmade ja organisatsioonide sees ja vahel. Ebavõrdsus võib põhjustada ka suhtlemisraskusi, nt juhtkonna ja töötajate vahel, kui töötajad tunnevad, et neid ei kohelda võrdselt. See võib
demotiveerib see meesk.liikmeid koos täätamast ja võivad tekkida omavahelised konfliktid); ebaterve konkurents (ebaausas konkurentsis püüab igaüks omna positsiooni parandada, see aga pole ühine eesmärk, vaid individuaalne ambitsioon); vähene usk teistesse (kui liikmed ei võta oma kohustusi tõsiselt ja loodavad, et teised organiseerivad kõik, ei garanteeri see suhtumine soovitud tulemust); tagasiside puudumine (meeskonnas töötamine on demotiveeritud, inimesed vajavad teavet nende poolt tehtud töö tulemuslikkuse või selle puudumise kohta). 33. Eestvedamise olemus ja tähtsus Eestvedamine - püüe ja võime mõjutad järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Eestvedamine- tegevuste kogum, mis kindlate ühiste eesmärkide taotlemisel paneb inimesed eestvedajat järgima ja kutsub esile nende tõhusa kaasalöömise. Juht
Andes töötajatele rohkem iseseisvust ja vastutust, suurendab juht oma mõjuvõimu ning kinnitab sellega oma liidri staatust. Liidristiili uuringul Saaremaa Tarbijate Ühistus selgus, et töötajate arvates kasutavad ettevõtte juhid autokraatlikku juhtimisstiili, millele viitasid tsentraliseeritud otsustusõigus, vertikaalne suhtlemine, vähene õiguste delegeerimine ning vähene arvestamine töötajate ettepanekute ja arvamustega. Töötajad olid demotiveeritud ning rahulolematud kuna palk oli ebapiisav ning suhted ülemustega ei olnud head. Ettevõtte juhtimisega polnud töötajad samuti rahul, probleemideks olid infovahetus, allasutuste töö kooskõlastamatus, ebaselgus töötulemustes ning raskused tööalaste probleemide lahendamisel. Probleemiks oli ka vähene otsustusõigus tööd puudutavate muudatuste tegemisel. Ettevõtte juhte pidas oma liidreiks ja eeskujuks alla poolte vastanuist, ülejäänud ei pidanud juhte eeskujulikeks.