e) ELi valdavalt parempoolne poliitika ei leia toetust kodanike seas. Äkki üheks põhjuseks on see, et eurooplased käivad Europarlamendi valimistel järjest vähem (1994a – 56.67%, 2014a – 43,09%). Samuti on Euroopa Parlament sisuliselt ainuke Euroopa Liidu institutsioon, mille liikmeid saab rahvas ise valida. Madal toetus EL-i poliitikatele ja vähene aktiivsus EP valimistel; referendumite negatiivsed tulemused. Nõrk ühisidentiteet. Euroopa demose ehk ühtse kodanikkonna puudumine. Otsevalitud institutsiooni (EP) vähene seadusandlik pädevus. Enamik otsuseid teevad mittevalitud institutsioonid. Samuti pole Euroopa Komisjon ega Ministrite Nõukogu küllaldaselt aruandekohustuslikud Euroopa Parlamendi, rahvusparlamentide ning seega järelikult ka Euroopa Liidu kodanike ees. Vähene avalik diskussioon, otsustusprotsess ei ole küllaldaselt avatud ja läbipaistev.
Riikides. Riigid üritavad manipuleerida EL reguleerivate asutustega. Laienemine ei suurenda mitte-majoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu. Esindatus EL tasandil on halvem, kui riiklikul tasandil. Kommentaarid avaliku ruumi ja demokraatliku kultuuri kohta Demokraatia hõlmab mitmeid valdkondi-poliitilisi, majanduslikke, õiguslikke.. Väärtused peavad olema demokraatlikud ja Euroopale omased-supranatsionaalsed. Traditsioonilise lähenemise kohaselt kujundab demose üks rahvas, kes jagab sama kultuuri, keelt, ajalugu, kombeid ja moodustavad koos ühtse kogukonna. EL on keerukas, seega on raske leida ühte ühist demost. Kuigi riigid ühinevad EL on neil siiski oluline säilitada riiklik omapära ja suveräänsus. Iga riik suurendab kultuuri mitmekesisust. Laienemine ei erguta EL avaliku ruumi arengut. Kokkuvõtvalt:
o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr Agoraal ei otsustanud juristid, selline seisus puudus Nomos – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt 663/2 eKr) Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav Seadused kehtestab rahvakoosolek Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13
kõik kajastub A loomingus. ,,Ratsanikud" poliitiline komöödia. Üks peategelane Demos, ühe maja(Ateena) peremees, on nõder, väsinud, ei saa toimuvast aru, on andnud võimu väiklase, omakasupüüdliku Nahaparkali kätte, kes peab konkureerima Vorstitegija. Näidendi kirjutamise ajal elab Ateenas aristokraat Kleon(kõrk maailmavaade, peaasi, et sõjavägi, võtame kõik lihtrahvalt), kelle isa amet oli nahaparkal (vihje). Nahaparkal võidetakse altkäemaksuga. Vorstitegija keedab Demose ära, kes on pärast seda nooruslik. ,,Pilved" filosoofiline, avaldab vastuseisu sofistidele (5. saj teisest poolest tegutsevad rändõpetlased, uuenduslikud (,,inimene on kõigi asjade mõõt" objektiivset tõde pole olemas). On ohtliku õpetuse levitajad, traditsioonide vastu.) Klassikaline komöödia. Peategelane vana talupoeg Pepsiades, võlgades, läheb Sokratese kooli (mõttelasse) (Sokratest seostatakse seal sofistidega, kuigi ta ei ole, ta hõljub õhus).
rikaste ja vaeste oma. Üleminek demokraatiale leiab aset siis, kui vaesel enamusel õnnestub kukutada rikaste oligarhide võim. Tühistatakse varandustsensused, kõik on võrdsed võimu teostama. Aga inimesed, kes pole hariduse ja kasvatuse kaudu valitsemiseks ettevalmistatud, ei suuda ,,demokraatlikke vabadusi" ellu viia. Hääletamine on peamiselt hääletajate arvamuse avaldamine üldise hüve kohta. Kerkivad lihtrahva, demose, juhid demagoogid, heategijad, kes on valdavalt oligarhia tingimustes vaesunud endiste rikaste seast. Demokraatiagi hävitab end oma põhiprintsiibi liialdamisega. Kõige halvem valitsemisviis türannia sünnib siis, kui keegi demagoogidest, kasutades rahva viha vastu loodud isiklikku ihukaitseväge, suudab kehtestada ainuisikuvõimu. Platon nimetab türanni isatapjaks, rahva kui tema ,,isa" tapjaks. Eeldused valitsemisviiside
Laienemine ei suurenda mitte-majoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu. Esindatus EL tasandil on halvem, kui riiklikul tasandil. Kommentaarid avaliku ruumi ja demokraatliku kultuuri kohta Demokraatia hõlmab mitmeid valdkondi-poliitilisi, majanduslikke, õiguslikke.. 44 Väärtused peavad olema demokraatlikud ja Euroopale omased-supranatsionaalsed. Traditsioonilise lähenemise kohaselt kujundab demose üks rahvas, kes jagab sama kultuuri, keelt, ajalugu, kombeid ja moodustavad koos ühtse kogukonna. EL on keerukas, seega on raske leida ühte ühist demost. Kuigi riigid ühinevad EL on neil siiski oluline säilitada riiklik omapära ja suveräänsus. Iga riik suurendab kultuuri mitmekesisust. Laienemine ei erguta EL avaliku ruumi arengut. Kokkuvõtvalt: Järk-järguline integratsioon on aidanud kaasa EL identiteedi arengule, aga pole EL
annaabi.ee 
