Romantism on 19. sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre:
"Kalevala". 18. saj tormiliselt levinud ratsionalism ja materialsim ei meeldinud rahavle ning seetõttu tärkas noorsoo seas huvi Rousseau loodureligiooni ja "tormi ja tungi" tundelise mässu vastu. Romantismis kujunes üleüldiseks kultuseks looduse-ja loomulikkuseihalus. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu. Rahavas polnud linnaeluga rahul ja igatseti pageda tagasi maaellu. Idealiseeriti minevikku, pop oli keskaeg. Romantiline demokratism looduse puhtus peitub lihtsates inimestes. Kuna loodus oli nüüd tähtis, tegi see loodusest maise rikastumise allika. Idealiseerima hakati elu ka Euroopa südamest kaugemates maades, eksootilistes maades nt Hispaania ja Kreeka. Peeti lugu Ameerika pärismaalastest. Romantismi märksõnaks on tundelisus. Hakati palju lüürikat kirjutama ja paljud kirjanikud olid luuletajad. Tolleaegne lüürikapuhang on haruldane ajaloos.
maaellu ja looduse rüppe. Ka mineviku idealiseerimine sugenes samast lättest: keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kelles mõistus ega eelarvamused polnud tundeid lämmatanud. Muide, "romantiline", "romantism" jne ise pärinevad samast tüvest mis "romaan"; sõna "romaan" kasutati aga zanritähisena esmakordselt just keskajal romaani ehk rahvuskeeles kirjutatut klassikalisele ladina keelele vastandades. Romantiline demokratism lähtus ettekujutusest, et just lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiab endas looduse puhtust. Rahvast vastandati aristokraatiale, aga veel enamgi uuele kodanlusele, mis loodusest oli teinud maise rikastumise allika. Niisamuti hakkasid romantikud idealiseerima looduspärast elu Euroopa südamest kaugemates paikades. Euroopas endas olid neiks Vahemeremaad, nagu Hispaania ja Kreeka. Vähehaaval hakati avastama ka Ida-Euroopat. Romantikuid lummas võõraste maade ja rahvaste
............................., levis ta kiiresti ka ......................................................................................................................... Romantismi üleüldiseks kultuseks kujunes ........................... Igatseti pageda ................................................ Teiseks suunaks kujunes..................................... ......................... Keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest. Romantiline demokratism tähendas, et............................................................. ..................................... Romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus. Selle näiteks võib tuua ........................................................................... Romantism on tervikuna tundeline kultuur, seetõttu tõsteti kirjanduses esiplaanile ..................... Rõhutati inimese .......................................... ja ..........................................
Praegune (1934) lipp ei ütlevat rahvale midagi, vaid tuletavat meelde õudset orjaaega.[7] Selle harmoonilise lipu all ja hinge ülendava hümnide-hümni helide saatel kogu eesti rahvas ja ta sugu, erinevate klassidega, on üksteisele vennad ja õed ning on üks pere, samuti annavad Taara tammikul Kalevi tütardena ja poegadena teineteisele kätt. Lipu värvidel olid järgmised tähendused: Kommunism punane Sotsialism punakas-kollane Fasism kollane Demokratism roheline Inimkonna Religioon helesinine Rahvusriiklus sinine Isamaalsus lilla Rahvakirjanik ise oli valmis selle eest võitlema uues Riigikogus.[8] 4. juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50. aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi. 15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond. 21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp. 22
Teda seostatakse ka kolmanda seisusega ei ole aristokraadid, ega preesterkond, vaid kodanlased. Üks tees: inimkond ei ole arengus mitte edenenud, sest rahvaelu pole kergenenud, on toimunud taandareng. Kõik arengud on teeninud halba eesmärki. Moraalse allakäigu põhjuseks on ebavõrdsus. Demokraatliku ühiskonna aluseks peab olema rahval iseotsutamise õigus, nii täitev kui seadusandlik võim. Riigi moodustavad inimesed, mitte jumal. Inimesed sõlmivad omavahel ühiskondliku lepingu. Demokratism iseloomustab ka tema eetilisi vaateid. Autorid sõdivad vaadetega, mis enam ei kehti. Ta on sellise kunsti vastu, mis tegeleb nautlemisega. Ta on kunsti vastu, mis ignoreerib kõlbelist ideaali. Kirjatükk : ,,Kiri D'Alenbertile"(?). Teater rikub ühiskonda kõlbeliselt, teatri idee ise pole kõlblik. Näitlejad ei räägi oma sõnadega, vaid edastavad päheõpitud teksti. Nägi kunsti jõuna, mis aitab kaasa allakäigule. Kunst kui silmakirjalik nähtus. Kunst on silmakirjalik
võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet.
võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet.
Tsivilisatsioon on pahede allikas. Tsivilisatsiooni põhiallikas on ebavõrdsus inimeste vahel. Pakub välja ka lahenduse: See on üks demokraatika nurgakive: ühiskonna aluseks peab olema kodanike võrdsus.. jne. Riigi moodustavad inimesed , mitte Jumal. Inimesed peavad sõlmima nö ühiskondliku lepingu. Rahval on sõna kaasa rääkida ja seeläbi saab rahvas tagasi oma õiguse jne.R seisab demokraatia idee juures. Need on seotud tema poliitiliste vaadetega ja demokratism iseloomustab ka tema esteetilisi vaateid. Need paljud vaated on suunatud kunsti vastu. Juhul, kui kunst tegeleb üksnes nautlemisega. Kunsti suhtes tahtis, et see oleks kõlbeline. R vaatlebki teatrit, kui ühiskonda rikkuvat jõudu. Teatrit ei tohiks olla. Ajastu diskursus paistab siin ka läbi, sest kunst toetab feodaalset ilmakorda ja absoluutset monarhiat ja sellepärast ongi ta paha. R tuleb ka üks jätkuv idee, mis ikka aegajalt pinnale ujub- R teeb erandi muusikale. See
annaabi.ee 
