NÄIDISARUTLUSED Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920-1940 ? Tallinnas 24. veebruaril 1918 iseseisvaks kuulutatud Eesti Vabariik sai õieti funktsioneerima hakata pärast Vabadussõda (28. nov 1918 2. veebr 1920 Tartu rahu), kui 15. Juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, mis tolleaegses Euroopas paistis silma oma demokraatlikkusega: valitsemisvorm oli parlamentaarne ning kõrgeim suverään oli rahvas. Samas võis esmalt edumeelselt inimesekeskses demokraatias leida ka varjukülgi, nimelt oli rahvaesinduse parlamendi kätte kogunenud suur võim, mis polnud tasakaalus valitsuse omaga, samuti leidsid parlamenti tee suhteliselt paljud erakonnad. See kõik viis vähemusvalitsuste ning valitsuse-parlamendi vaheliste lahkhelide tõttu tihedate valitsuskriisideni (20-ndatel oli valitsuste keskmine eluiga 11 kuud). Teatud
President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu iseseisev võimuinstitutsioon. 3. Riigivormid: monarhia ja vabariik ei ole seotud riigi demokraatlikkusega, lihtsalt küsimus selles, kes on riigipea. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 4. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.(lk.80 88) Huvide esindamine ja teostamine Survegrupid ja sotsiaalse liikumised 4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest )
tarvitajatest sõpru. Internetist ja meediast saadav info ei pruugi olla adekvaatne ja on aluseks müütide tekkele kanepist. Kui tuleb kõne alla kanepi kahjulikkuse määr uimastina, muutub teema suunitlus ja vaidlused taanduvad peamiselt sellele, kas kanep tuleks legaliseerida või mitte. Pooldajad väidavad, et tubakas ja alkohol on tunduvalt kahjulikumad kui kanep ning kanepiteema on muutunud poliitiliseks, kuna uimastite tarvitamise õigust seostatakse üksikisiku vabaduste ja demokraatlikkusega ühiskonnas (Harro 2006, 95). Ankeetküsitluse tulemuste põhjal järeldab autor, et koolide õpilased arvavad kanepi mõjust järgmist sõltuvuse teke on võimalik, kuid väga palju oleneb inimesest endast. 47% vastanutest kinnitas, et see sõltub inimesest. 25% olid kindlad, et kanepist jäädakse sõltuma. Küsimustikule vastanutest 28% arvasid, et ühekordne kanepi proovimine on kahjutu tegevus ning kanep ise, nii arvas 43% vastanutest, on märkimisväärselt ohutum kui teised uimastid
Nt Eesti, Mongoolia Nt USA, Indoneesia Nt Rootsi, Tai Nt Saudi-Araabia, Vatikan (teokraatia) Vabariik Monarhia Mittepärilik võimukorraldus, Riigipea on päriliku võimuga monarh, riigivõimuorganid valitakse. kuningas, keiser, sultan, emiir. Riigikorralduse vorm ei ole seotud demokraatlikkusega. Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühiste, tavaliselt kõrgema võimu keskus (osariigid, liidumaad) on välis-, majandus- ja (parlament). Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi kaitsepoliitiliste eesmärkide ka unitaar ehk ühtse riigi tunnused st suur realiseerimiseks.
President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu iseseisev võimuinstitutsioon. 3. Riigivormid: monarhia ja vabariik ei ole seotud riigi demokraatlikkusega, lihtsalt küsimus selles, kes on riigipea. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 4. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.(lk.80 88) Huvide esindamine ja teostamine Survegrupid ja sotsiaalse liikumised 4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest )
Vertikaalne dekotsentsetratsiooni süsteem kohapealsetele organitele antakse iseseisvate otsuste tegemiseks pädevus. Oma pädevuse piires. Teatud juhtudel võib sekkumist ette tulle. Horisontaalne dekontsentratiooni süsteem reguleerimisülesanded jagatakse võrdses seisundis olevate organite vahel, nt ministeeriumid. Siin pole tegemist demokraatlikkusega midagi pistmist, siin lihtsalt tehniline küsimus. Kolmandaks: o Monokraatne süsteem - Organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. o Kollegiaalsüsteem. Tavaliselt otsustab kolleegium kõiki küsimusi majoriteedi põhimõttel Neljandaks: o Terrioriaalsüsteem. Haldusorganile nähakse ette teatud territoorium, mille ulatuses ta on volitatud oma pädevust realiseerima (nt KOVÜ)
annaabi.ee 
