Persephone oli Zeusi ja Demeteri tütar tema röövis allilma jumal Hades Demeter läks tütart otsima Persephone naasmine maa peale sümboliseeris looduse taasärkamist – aastaaegu Allori Alessandro Demeteri tempel Eleusises tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande Eleusises suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid Demeteri välimus On huvitav see, et... Demeterile on pühendatud tähtkuju Neitsi nimi Dmitri tähendab „pühendatud Demeterile”. temale on pühendatud Homerose hümnid Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki Äitah tähelepanu eest!
ohjeldamatu raev naiste vastu, kellesse Zeus armus. Samuti oli Zeus väga julm ja ebaõiglane Prometheuse vastu, kes andis inimestele tule, ja lasi oma teenritel: Väel ja Võimul Prometheuse kinni võtta ja Kaukasuse mägedesse murdumatute ahelatega kinni neetida. Oli ka teisi jumalaid, kes käitusid ebaausalt. Allilma valitseja Hades varastas maajumalanna Demeteri tütre Persephone ja viis ta endaga varjulisse surmariiki kaasa. Sedasi põhjustas ta Demeterile palju kurbust ja valu. Vana-Kreeka elanikele jaoks ei olnud nende jumalad mitte kauged ja seletamatud, vaid tõelised ja käegakatsutavad. Kuna olümplased olid niivõrd inimeste sarnased tundus kreeklastele, et nad teavad neid kõiki isiklikult. Ka Kreeka kunstnike ja luuletajate teosed näitavad,et kreeklaste mõtteviis keskendus inimestele. Nad lähtusid mõttest, et nähtamatu peab saama mõistetavaks nähtava kaudu. Kiires, rühikas, graatsilises
jagu murest ja vaevast. d. Võimalikud ida mõjud Homerosele ja Hesiodosele. e. Homerose hümnid; - jumalate auks loodud poeemid. 33 tk. mõni küündib pikkuselt eepilise lauluni. Pikemad hümnid jutustavad jumala sünnist ning kultuserajamisest Delfis (pühendet Deelose ja Pytho Apollonile). Pühendet ka Hermesele, Aphroditele, Demeterile (Persephone kaotamine, Eleusise kultuse rajamine) f. klassikalise perioodi ja hilisemad allikad ( i. Herodotos, - rändas geograafina eri paikades ja täheldas üles kohalikke müüte, mistõttu need ka nüansside poolest erineda võivad ii. draama, - müüdid olid Ateena draama peamiseks sisuks. Ayschilus ja Sophokles ja Euripides võtsid müüdi sisu ploti kangelaste ajast ja trooja
temaatika. Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud). Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks". 83. Mis oli Aleksandria museion? antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes". Luules eelistas väikevorme. Tekstid on õpetatud ja viimistletud. Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutele. 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Lühieeposed e epüllionid, mis keskendusid ühele müüdile (,,Hekale"). Hellenismiaja ulatuslikem eepos ,,Argonautika", mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid
Demeter otsis oma tütart üheksa päeva, kordagi söömata, kuni päikene rääkis talle, et Hades viis Persephone ära. Persephone rändas nukrana mööda maad, põlde aga laastas põud. Demeter istus kaevu veerde ning neli tütarlast palusid ta oma koju. Demeter hoolitses neiude noorema venna eest, soovides anda lapsele surematuse. Seda küll ei juhtunud,aga kui neiude ema Metaneira nägi, et naine nende juures on Demeter, ehitas ta külarahvaga Demeterile templi. Demeter läks valmind templisse istuma, maa peal ei tärganud ühtki seemet. Lõpuks võttis Zeus asja oma kätesse, sest tundus, et inimkond on määratud näljasurma. Ta saatis Hermese Hadese juurde ning palus tal Persephone vabastada. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, mis sunniks ta hiljem tagasi pöörduma. Nii hakkas Persephone aastas neli kuud all Hadese riigis veetma. Rhea kutsus Demetrei tema templist välja ning laskis maal õitseda.
legend, et mehed võistlesid; kummalisel kombel olevat Hesiodos antud võistluse võitnud. Hesiodos ütles Homerose loomingu kohta, et seal on palju väljamõeldisi; Hesiodos tahtis rääkida vaid tõtt. Mõned teadlased peavad Hesiodost vanemaks kui Homerost. 22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid? 7. saj eKr4. saj pKr 33 eepilises värsis hümni (Apollonile, Hermesele, Aphroditele, Demeterile, Dionysosele, Paanile). Erinevatel aegadel loodud. Autorid tundmatud. Ka seda ei teata, millal need üheks kogumikuks koondati. Nii vormilt kui sisult üsna erinevad. Arvati, et nad võisid omal ajal sisse juhatada eepose. Enamik lühikesed, aga mõnedes on pikk eepiline jutustus. Põhinevad kreeka hümni põhielementidel, algavad kutsega, pöördumisega jumala poole, siis palve, siis adressaadiks oleva jumalaga seotud jutustus. 23
Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakel tekkis suhtumine, et kõik hea on juba ära kirjutatud ja me saame ainult lisada/ kommenteerida 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Aleksandria filoloogiakoolkonna rajaja, suurim teoreetik ja praktik Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente: 13 jambist lühieeposest ,,Hekale" (Theseusest) Pühade ja riituste tekkelugusid sisaldavast kataloogist ,,Aitia" (,,Algpõhjused", 4 rmt) Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes" (,,Tahvlid" või ,,Nimistud", 120 papüüruserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida
Rapsoodid kasutasid neid sissejuhatusena (prooimion) oma retsitatsioonides kultuspidustustel. Mõni hümn küünib pikkuselt eepilise lauluni (hümn Hermesele 580 värssi). Hümnid erinevad tekkeaja (u. VII-IV saj. e. Kr.) ja -koha poolest, kogumiku koostamise aeg on teadmata. Pikimad hümnid on pühendatud Deelose ja Pytho Apollonile (jutustavad jumala sünnist ja kultuse rajamisest Delfis), Hermesele (jumaliku lapse seiklustest), Aphroditele (Aphrodite armastusest Anchise vastu), Demeterile (Persephone röövimisest ja leidmisest, Eleusise kultuse rajamisest). 32. Lüürika ja melos Lüürika (< kr lyrikos `lüüra saatel lauldav, tundeküllane') on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval; ka lüüriline luule. Erinevalt eepika sündmuste kujutamisel objektiivsust taotlevast jutustavast esitusest ning dramaatika tegevusel ja dialoogil rajanevast esitusest on lüürika poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise
annaabi.ee 
