Inimese tavamõtlemises esineb sellelaadseid vigu keerukamate mõistete kasutamisel, nagu näiteks, "õigus", "õiglus", "moraal", "kõlblus", "eetilisus", "voorus", "ühiskondlik kord", "ühiskondlik korratus" jt.juhul, mil nende tähendus on arutlejale vaid ligilähedaselt aimatav ja mille tõlgendamises ta võib eksida. Kuid kuna puudub tahtlus väärtõlgenduste esitamiseks, siis noil juhtudel on tegemist eksimusega. Sofismidega oleks tegu siis, kui pettejäreldusi kasutataks demagoogiliselt edu saavutamise eesmärgil. Huvitav ja õpetlik on jälgida samasuse reegli rakendatavust ühes Fukuyama arutluses sellest, kuidas areneb individualism ja nõrgenevad inimeste koostöösidemed, perevahelised ja abielulised kaasaarvatud, mis loovad soodsa pinnase kuritegevusele, narkomaaniale, perede lagunemisele, maksupettustele ja teistele ühiskondliku korratuse ilmingutele. Fukuyama on seisukohal, et nimetatud nähtustel on tõenäoliselt üks ühine põhjuslik
keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. · Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale · RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; · 1930-ndatel ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale · RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. Saksamaa relvastumine- 1933. a. lõpul lahkus Hitler Rahvasteliidust, väites demagoogiliselt, et see ei suutvat täita oma peamist eesmärk - saavutada täielikku desarmeerimist. Konverentsi istungid kaotasid igasuguse mõtte olukorras, kus Jaapan oli asunud sõjateele ja Saksamaa teadaolevalt relvastus. Etioopia okupeerimine- 1936. a. sõlmiti Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin-Rooma telg. Saksamaa tunnustas Etioopia annekteerimist Itaalia poolt ning mõlemad riigid otsustasid tunnustada ja sõjaliselt abistada Hispaanias Franco valitsust
Tõeliste ja näivate väärtuste kaardistamine ning 8 inimväärtuse probleem sai alguse «Monumendis», ning kui ajas veelgi kaugemale tagasi minna, siis juba «Kulunud paabulinnu paraadis», kesksele köhale tõusis see aga «Pillimehes». Inimelu konkreetsete ja üldiste vajaduste vastuolu tuleb otseselt kõne alla draamas «Jälle häda mõistuse pärast», kus Robert demagoogiliselt õigustab üksikisiku huvide allutamist kõrgematele huvidelt. «Monumendis» on inimväärtuse probleemi arendatud kunstiloomingu ümber põimuvate intriigide taustal, Sven Voore trügib karjääriredelil ülespoole künismi ja vahendeid mittevaliva taktikaga. Edule ja tunnustusele toob ta ohvriks inimlikkuse ja kõlbelised veendumused. Moraali ja intellektuaalse kaalutluse vastuolu kohtame Vetemaa teistelgi tegelastel.
mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et õpilane on tajunud mingit nähtust teisiti kui õpetaja. Lihtsaim näide on optiline illusioon. Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid: tuleb mõõta. Miks peab füüsikat õppima? See on hea küsimus, millele on raske anda lihtsat vastust. Võiks ju vastata demagoogiliselt, et selle sama pärast, mille pärast õpitakse näiteks keemiat või ajalugu. Aga kui püüda ausalt vastata, siis tuleb arvestada päris paljude aspektide ehk vaatenurkadega. · Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi · Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest protsessidest · Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest,
valimiste päeval mingil ettekäändel arestida), rikkuda salajase hääletuse printsiipi (nt lojaalne isik siseneb hääletuskabiini ebalojaalse tegevust jälgima), võltsida otseselt valimistulemusi (komisjonide poolt tulemuste võltsimist kasutati N.Liidus läbi aegade). Väärjaotus ja ümberjaotus.Esimene juhtum. Mandaatide arv peaks olema alati proportsionaalne valijate arvuga antud ringkonnas. Võidakse aga "mängida" sellega, et demagoogiliselt väidetakse - iga ringkond (NB! sõltumata valijate arvust!) saab võrdse arvu mandaate, kusjuures nt ringkonnas nr.1 on 2000 valijat, ringkonnas nr.2 on 900 valijat ning ringkonnas nr.3 on 350 valijat. Seega mõne ringkonna valijate hääled oleks justkui väärtuslikumad. Seda võtet saab kasutada siis, kui valitsev reziim on tuvastanud, et väiksema valijate arvuga ringkonnas on temale lojaalne elektoraat (valijaskond). Teine juhtum
süüdistada. Arutlustes esinevaid tahtlikke vigu nimetatakse ka sofismideks. Demagoogia (kr dhmagwg...a tuleneb sõnadest dmoj 'rahvas' + ¢gwgÒj 'juhtiv, juht') on katse kujundada arvamust loogiliselt ebakorrektse argumentatsiooni abil, kusjuures püütakse jätta muljet, nagu oleks arutlus korrektne. Demagoogia ei pea alati olema väärkujutluse loomise teenistuses. Mõnikord on ka tõeseid seisukohti väga raske veenvalt esitada, ent olukord nõuab seda. Sageli on inimesi kergem veenda demagoogiliselt kui loogiliselt. Olukorras, kus demagoogia kasutamine võib olla õigustatud, saab eetiliselt korrektsel positsioonil asuv proponent alati võtta kasutusele ka loogiliselt korrektse argumentatsiooni, kui selleks tekib võimalus ja vajadus. Ent enamasti peetakse demagoogia all siiski silmas inimeste teadlikku eksitamist. Demagoogilised võtted on laialt levinud poliitilises ja paraku ka õiguslikus argumentatsioonis.
annaabi.ee 
