02 0.01 x/(1+x) 0.98 0.49 x/(1+x) 0.98 0.49 1.98 ^2 )/(((1-))/((1+)))=^2/(1-^2 )=25,7 26,7x^2 = 25,7%=( 100%)/( ) x = 0,98 termodünaamiliste suuruste andmebaasi. 108.97 kJ/mol _0 +_1 +_(-2) ^) =-, / ) Kontroll HSC programmiga COCl2(g) = CO(g)+ Cl2(g) T deltaH deltaS deltaG K Log(K) K kJ J/K kJ 298 109.536 136.886 68.744 8.90E-13 -12.051 398 109.824 137.75 54.999 6.04E-08 -7.219 498 109.749 137.593 41.227 4.74E-05 -4.325 598 109.436 137.026 27.494 3.97E-03 -2.402 698 108.963 136.298 13.827 9.23E-02 -1.035 798 108.393 135.536 0.236 9.65E-01 -0.015 898 107.769 134.799 -13.281 5.92E+00 0.773
Kp · ( 1 2x + x2 ) 2x = 0 0,01515· (1 2x + x2) 2x = 0 0,01515 0,0303x + 0,01515x2 2x =0 0,01515x2 -2,0303x + 0,01515 = 0 Lahendiks on x= 0,0762. Asendan moolimurdudesse muutuja ning saan tulemuseks: N2 0,4619 = 46,19% O2 0,4619 = 46,19% NO 0,0762 0,0762 = 7,62% N2(g)+O2(g)=2NO(g) T deltaH deltaS deltaG K Log(K) K kJ J/K kJ 273.150 182.520 24.611 175.797 2.395E-034 -33.621 773.150 182.763 25.199 163.280 9.284E-012 -11.032 1273.150 182.949 25.383 150.634 6.596E-007 -6.181 1773.150 183.060 25.459 137.917 8.646E-005 -4.063 2273.150 182.862 25.365 125.204 1
14. Kuidas on reaktsiooni vabaenergia muutus seotud reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonidega (valem, ühikud)? Glükoos + ATP Glc-6-fosfaat + ADP G = Gº + RT ln ([produktid]/[lähteained]) Vabaenergia ühik-J 15. Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk? Negatiivne 16. Reaktsioon: glütseeraldehüüdfosfaat dihüdroksüatsetoonfosfaat on jõudnud tasakaalu. Milline on reaktsiooni G märk sellel hetkel? Tasakaaluolekus deltaG=0 deltaG<0 17. . Kas tasakaaluolekus on reeglina suurem pärisuunalise või vastassuunalise reaktsiooni kiirus? Tasakaaluolekus on pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus võrdsed. 18. Kas reaktsioon on isevooluline ja kuidas võib muutuda reaktsiooni isevoolulisus temperatuuri tõustes, kui a) H > 0 ja S < 0 ei ole isevooluline b) H > 0 ja S > 0 on isevooluline kui H on suurem kui S, kui temp tõustes S suureneb, võib muutuda mitteisevooluliseks
Gibbsi energia (tuntud ka kui Gibbsi vabaenergia, tähistatakse ΔG) on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul. Püsival rõhul ja temperatuuril saavad spontaanselt toimuda vaid need protsessid (keemilised reaktsioonid), mille Gibbsi energia väheneb. Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas (∆G < 0). 44. Gibbsi vabaenergia arvutamine. Konstantne rõhk ja temperatuur deltaG=deltaH-T*deltaS deltaG=-T*deltaS Standardne reaktsiooni vabaenergia G=Gsaadused-Glähteained 45. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal on termodünaamilise potentsiaali osatuletis aine moolide arvu järgi. 46. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete
S(T)=S(0)+DeltaS(soojend.0 KT) 31. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi vabaenergia on olekufunktsioon. Gibbsi vabaenergia absoluutväärtust ei saa mõõta, küll aga tema muutust. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 32. Gibbsi vabaenergia arvutamine. DeltaG=DeltaH-T DeltaS ja DeltaG=-TDeltaSsum 33. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal iseloomustab aine liikumist (üleminekut) kõrgema potentsiaaliga olekust madalama potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 34. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti nimetatakse seda ka keemilise kineetika põhipostulaadiks)
S(T)=S(0)+DeltaS(soojend.0 K→T) 59. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi vabaenergia on olekufunktsioon. Gibbsi vabaenergia absoluutväärtust ei saa mõõta, küll aga tema muutust. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 60. Gibbsi vabaenergia arvutamine. DeltaG=DeltaH-T DeltaS ja DeltaG=-TdeltaSsum 61. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal iseloomustab aine liikumist (üleminekut) kõrgema potentsiaaliga olekust madalama potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 62. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete
Pos.laetud osakesed saavad väljassuunalise kiirenduse, neg laetud aga vastupidise suuna kiirenduse. 10.Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonilises keraamikas Skogu=Selektroonne + Siooniline 11.Defineerige Gibbsi faaside reegel:näitab, et tasakaalulise süsteemi vabadusastmete arv on seda suurem, mida rohkem on temas komponente, faaside arvu kasv põhjustab aga vabadusastmete languse ! (faaside reegel: lähtub termodünaamilisest tasakaalutingimusest deltaG=0. Tasakaalulises heterogeenses süsteemis peab valitsema termiline ja mehaaniline tasakaal kõikide faaside vahel. Samuti peab kõikides faasides olema püstitunud keemiline tasakaal ja iga komponendi keemiline potentsiaal peab kõikides kooseksisteerivates faasides olema ühesugune.) 8 pilet 1.Mis on materjali omadus?Materjali omadus on selle materjali vastumõju mingi välisparameetri muutusele.Tähtsaimad omadused on: mehhaanilised, termilised,
annaabi.ee 
