II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel
hüvitamise nõue. 79. Miks võib väita, et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulatsioonid täiendavad deliktiõigust? Omandiõiguse rikkumise korral ei pruugi kannatanul olla kahju hüvitamise nõuet, sest võlgnik pole süüdi selles, et võlausaldaja omandi kaotas. A müüb B-le hunniku ehituskive, mille ta oli varastanud C. B ei tea sellest midagi ja ehitab maja. C saab asjast teada. Mida ta nõuda saab ja kellelt? B vastu tal ilmselt sellistel asjaoludel deliktilist kahjunõuet ei ole, sest B ei pruukinud olla isegi mitte hooletu ja ta ei olnud süüdil. RK puhul ei ole sellel tähtsust, B peab ikka välja andma rikkumise teel saadu, ehk kivide väärtuse. Süü küsimus on üks asi, mis võib seada rikkumiskondiktsiooni eelisseisu võrreldes deliktiõigusega. Kassi varastamise näide: A varastab C-lt kassi, müüb B-le. Kas C saab A või B vastu esitada kahju hüvitamise nõude, mille sisuks on kassi väärtuse hüvitamine? Ei tule kõne alla, kui kass
3) hüvitise suuruse kindlaksmääramine mittevaralise kahju puhul. Kahju tekitaja süü vorm võib olla üheks asjaoluks, mida tuleks arvesse võtta mittevaralise kahju kindlaksmääramise puhul. 4) kui õigusvastasus tuleneb §-st 1045 lg 1 p 7. Rikutud kaitsenorm võib eeldada konkreetset süü vormi. Tuleb hinnata, kas kannatanul on see süü vorm olemas või ei ole. 5) § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine. See koosseis nõuab tahtlust, järelikult ei too deliktilist vastutust kaasa hooletu käitumine. 69. Missugused on tahtluse liigid ning mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks? Tahtlus on isiku psüühiline suhtumine oma teosse. Tahtlusega väljendub isiku teadlik soov rikkuda mingisugust kohustust. Tahtluse puhul võib olla tegemist kas otsese või kaudse tahtlusega. Otsese tahtluse korral isik tahab, et tema tegu põhjustaks õigusvastase tagajärje.
mida hakata peale juhatuse liikmega? o teatati ülejärgmisel päeval st tegi tehingu juhatuse liikmena o juhatuse liikmele teatamine on õiguslikus mõttes tahteavaldus => TsÜS § 69 o teadmisest sõltub, kas ta vastutab juhatuse liikmena (st lepinguline vastutus) või deliktilise vastutuse alusel o TsÜS § 130 räägib juhust, kui tehing ei jää kehtima o tuleks ilmselt rakendada kas üldist deliktilist vastutust (VÕS) või laiendada juhatuse liikme vastutust väljapoole tema juhatuse liikmeks olemise aega kas ühing saab esitada kahju hüvitamise nõude? o kaasuse asjaoludel ilmselt mitte ei ole öeldud, et tekitati majanduslikku kahju o kui kahju pole, siis selle hüvitamise nõuet ka ei saa olla o ka kui oleks pahauskne, siis kahju hüvitamise nõuet ikkagi ei ole, kui tehing ei ole kahjulik
mida hakata peale juhatuse liikmega? o teatati ülejärgmisel päeval st tegi tehingu juhatuse liikmena o juhatuse liikmele teatamine on õiguslikus mõttes tahteavaldus => TsÜS § 69 o teadmisest sõltub, kas ta vastutab juhatuse liikmena (st lepinguline vastutus) või deliktilise vastutuse alusel o TsÜS § 130 räägib juhust, kui tehing ei jää kehtima o tuleks ilmselt rakendada kas üldist deliktilist vastutust (VÕS) või laiendada juhatuse liikme vastutust väljapoole tema juhatuse liikmeks olemise aega kas ühing saab esitada kahju hüvitamise nõude? o kaasuse asjaoludel ilmselt mitte ei ole öeldud, et tekitati majanduslikku kahju o kui kahju pole, siis selle hüvitamise nõuet ka ei saa olla o ka kui oleks pahauskne, siis kahju hüvitamise nõuet ikkagi ei ole, kui tehing ei ole kahjulik
14-s sätestatud vastastikused kohustused. Selle võlasuhte näol on tegemist VÕS §2 lg 2-s kirjeldatud võlasuhtega, mis kohustab pooli arvestama eelkõige teineteise õigusi ja huve. Võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumise korral kohalduvad nagu mis tahes kohustuse rikkumise korralgi VÕS § 100 jj nimetatud õiguskaitsevahendid. Et lepingueelsete läbiräkkimiste alustamisega tekib poolte vahel võlasuhte, ei ole lepinguvälist ehk deliktilist vastutust reguleerivaid sätteid (VÕS § 1043 jj) vastavas ulatuses kohaldatavad. Kohustuse rikkumise korral- lepingueelne vastutus ( culpa in contrahendo) Kui hakkame kontrollima lepingulisi nõudeid ja kui neid pole siis vaatame lepingusarnaseid nõudeid. Culpa in contrahendo on üks lepingusarnastest võlasuhetest. Kui rikutaksegi VÕS § 14-s tulenevaid kohustusi, mis väljendub vastava kohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises
millele mittevaralise kahju suuruse osas tugineda, siis süü vorm võiks olla üheks aluseks, mida tuleks arvesse võtta); 4. õigusvastasuse tulenemine 1045 lg 1 p 7 (rikutud kaitsenorm võib eeldada mingit konkreetset süü vormi ja sellisel juhul tuleb hinnata, kas kannatanu käitumises on süü vorm olemas või mitte) 5. 1045 lg 1 p 8 kohaldamine. See koosseis nõuab kindlasti tahtlust, järelikult ei too deliktilist vastutust kaasa hooletu heade kommete vastane käitumine. 69. Missugused on tahtluse liigid ning mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks? Tahtlusega väljendub mingi teadlik soov rikkuda mingit kohustust. Tahtluse puhul võib olla tegemist otsese või kaudse tahtlusega. Otsese tahtluse puhul isik tahab, et tema tegu põhjustaks õigusvastase tagajärje.
annaabi.ee 
