Zeus teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Zeus emaihust lapse ja pani oma puusa sisse kasvama. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa nümfide juurde. Dionysos on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. Ükskord nägi teda mereröövlite laev, kes ta kinni võttis. Vaid üks mereröövlitest aimas, et tegu on jumalaga ja Dionyos säästis tema, teised aga muutis delfiinideks. Diobysos otsis üles ka oma ema, kelle ta Olümposele viis ja surematuks muutis. Veinijumal võis olla lahke ja heatahtlik, kuid sageli ajas inimesi ka hulluks. Ta võis oma austajatele pakkuda nii rõõmsat ekstaasi kui metsikut brutaalsust. Maailma loomine Kõigepealt oli Kaos, mida kattis pimedus. Siis sündis 2 last: Öö (Nyx) ja Erebos (äraarvamatu sügavus, kus pesitseb surm). Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus ja ka Päev
"DIONYSOS" Ainuke jumal kelle mõlemad vanemad olid surelikud. Z oli Semelesse armunud ning nad said koos lapse. Tänu Herale Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja õmbles sündimata pole ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. D päästis oma ema Semele allmaailmast ning temast sai Olümpose jumalanna. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga). D suri külmade tuleku aegu, kuna ta oli viinapuu, mida kärbiti ja kobarad ära võeti. Nagu Persephonegi ärkas ta igal kevadel ellu. MAAILMA JA INIMSOO LOOMINE Kõigepealt oli Kaos. Siis sündis 2 last: Öö & Erebos. Pimedusest ja surmast sündis Armastus
Mereröövlid varastasid nooruki rannalt, arvates, et tegu on kuninga pojaga. Laeval selgus, et ükski köis ei püsinud tema ümber. Vaid tüürimees taipas, et tegu on jumalaga, ning käskis noormehe vabastada. Nad proovisid purjeid heisata, aga laev ei liikunud. Vein hakkas ojadena üle parda voolama ja väädid kasvasid ümber laeva. Tüürimehel käsiti randa sõita, kuid oli hilja. Vang oli muutunud lõviks. Mereröövlid hüppasid üle parda, muutudes kohe delfiinideks. Pääses vaid tark tüürimees. Kui Dionysos rändas läbi Traakia, solvas teda üks kuningas, kes oli uue jumala vastane. Dionysos pages meresügavusse, hiljem aga pani kuninga koopasse kinni. Zeus ei olnud nii armuline ja lõi kuninga pimedaks. Dionysos päästis Theseuse poolt hüljatud Ariadne ja kaitses ja armatas teda kuni neiu surmani. Surma järel riputas ta Ariadnele kingitud krooni taevatähetede hulka. Dionysos viis oma ema Hadesest välja, kuid mitte maale, vaid Olümposele
Z teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias.
Semele hinge Hera, kes oli Semele peale armukade). Z teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias.
palju lunaraha saaks. Nad nabisid nooruki kinni ja tahtsid teda kinni siduda, kuid köied ei püsinud koos ja langesid niipea, kui noorukit puutusid. Ainult tüürimees taipas, et tegemist on jumalaga ja hoiatas teisigi, kuid nood ei võtnud meest kuuldagi. Järsku voolas vein üle laevalae ning nende vang oli muutunud lõviks, kes kohutavalt möirgas. Röövlid kargasid üle parda ja muutusid kohe delfiinideks, peale tüürimehe, kellel lõvi ei lasknud merre hüpata ning kes jäi ellu nii nagu ta oli. Kuninga, kes teda solvanud oli, pani ta kaljukoopasse kinni, kuni too solvatud jumalat tundma õppis. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud printsess Ariadne juurde, päästis ta ning armus temasse. Kui tüdruk suri, paigutas ta tema krooni taevasse tähtede hulka. Oma emale läks ta allilma vastu ning viis ta Olümposele, kus jumalad otsustasidki ta enda juurde võtta
mereröövleid muiates. Vaid tüürimees taipas olukorda ja karjus, et tegemist on jumalaga, kes tuleb kohe vabastada. Kapten nimetas tüürimehe lollpeaks ja käskis purjed heisata, kuid laev ei liikunud paigast. Vein voolas ojadena üle laevade, viinamarjaväädid katsid purje. Mereröövlid käskisid roolimehel randa tagasi tüürida, kuid oli juba hilja. Noormees oli muutunud lõviks, röövlid kargasid üle parda ja muutusid delfiinideks, peale hea tüürimehe. Kui Dionysos rändas läbi Traakia Kreeka poole, solvas teda üks sealseid kuningaid, Lykurgos. Dionysos andis alla ja pages merre varjule. Hiljem tuli D aga tagasi, võitis Lykurgose ja karistas kuningat. Zeus aga lõi Lykurgose pimedaks ja too suri varsti pärast seda. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne juurde, Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse.
annaabi.ee 
