õigusnormidest ja võivad olla üldiselt tunnustatud ka seaduses sätestamata. PS § 3 määratleb õiguse allikatena põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevad seadused ning rahvusvahelise õiguse, eelkõige EL õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seaduseks PS § 2 mõttes on siis põhiseadus, põhiseaduse alusel vastu võetud muud seadused ning seaduses sisalduva delegatsiooninormi alusel vastu võetud seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused, normatiivse tähendusega põhikirjad ja juhised jne). PS § 3 alusel on tsiviilõiguse allikaks ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted. Õiguse allikaks on õigustloov akt ehk üldakt, mille legaaldefinitsiooni saab tuletada PS § 139 alusel, mis eristab õigustloovat akti ja individuaalakti
autonoomiaga. Selliseid iseseisvaid määrusi, mis haldusakti teooria seisukohalt kuuluvad praeter legem määruste hulka, nim. Ka statuutideks. Reeglina ei pea sellised autonoomsed määrused olema kooskõlas nt. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega. Kohaliku omavalitsuse korralduse kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. Linna ja vallavalitsus annavad määrsi volikogu määruste alusel ja täitmiseks. Seega vastava volikogu määruses sätestatud delegatsiooninormi alusel. Linna või vallavalitsusel on õigus iseseisvalt oma määrustega reguleerida valdkondi, mis on määratletud linna või valla põhimääruses. Sellise õiguse andmine kuulub volikogu pädevusse, kuna põhimääruse kinnitab volikogu ning see õigus delegeeritakse määrusega. Linna või vallavalitsusele võib delegeerida kõigi küsimuste lahendamise õiguse, v.a. nende valdkondade, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse. Korraldus(kuulub ka haldusakti alla)
saavad teha oma määrusega. Siiski ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse määrusi panna samale pulgale riigiorganite antud määrustega. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ja selle organ (volikogu) ei ole riigiorganid. Määrused on funktsionaalselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Seadustes tuleb anda selge määrusandluseks selge volitus. Seega delegatsiooninorm peab sisalduma seaduses. Kui delegatsiooninormi seadusest ei tulene, ei ole täitevorganitel õigust määrusandlusega materiaalõigust luua. 20 Õiguse'allikad'(3)' Õiguse'allikate'ver2kaalne' Põhiseadus' Rahvusvaheline' õigus'(EL'õigus)' jaotus'
Seda rõhutab ka põhiseaduse § 87 p. 3, mis sätestab, et Vabariigi Valitsus korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 3) üldjuhul saab siin tegemist olla intra legem määrustega. See tuleneb ka põhiseaduse § 3 sõnast ja mõttest - riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Problemaatiline on küsimus, kas piisab üksnes olemasolevast seadusest, mis ei sisalda konkreetseid või konkreetset delegatsiooninormi, et asuda teda määrustega täitma. Õigusteoorias, samuti demokraatlike riikide õiguspraktikas on asutud üldjuhul seisukohale, et seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. Mida regulatiivsem on
Seda rõhutab ka põhiseaduse § 87 p. 3, mis sätestab, et Vabariigi Valitsus korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 3) üldjuhul saab siin tegemist olla intra legem määrustega. See tuleneb ka põhiseaduse § 3 sõnast ja mõttest - riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Problemaatiline on küsimus, kas piisab üksnes olemasolevast seadusest, mis ei sisalda konkreetseid või konkreetset delegatsiooninormi, et asuda teda määrustega täitma. Õigusteoorias, samuti demokraatlike riikide õiguspraktikas on asutud üldjuhul seisukohale, et seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. Mida regulatiivsem on
seadustega, mis ei ole põhiseaduslikult sätestatud, kuid millele on eriline väärtus rahva silmis ja mille reguleerimisperiood on pika ajaline. Olulisuse doktriin riigi olulised otsused tuleb riigis vastu võtta parlamendis. Õigusriigiprintsiip sätestatud §10 o riigi ja kodanike omavahelised õigussuhted peavad olema reguleeritud formaalsete seadustega. o Eeldab ka delegatsiooninormi täpset formuleerimist, mis välistab omavolitsemise ja interpreteerimise eksekutiivvõimu poolt. o Õiguskindlusepõhimõte 46 I. Volitused: Kuna määruste andmine on legislatiivfunktsiooni teostamine, siis sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises ulatuses volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituste abil, mida on kahte liiki:
30. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tõlgendas 6. oktoobri 1997. a otsuses (RT I 1997, 74, 1267) Põhiseaduse § 87 punkti 6 selliselt, et riigivõim on kohustatud tagama mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla Põhiseaduse ja seadusega, vaid ka jälgima varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute seadustega. Määruse kooskõla uue seadusega tähendab ka seda, et kui uus seadus kehtestab delegatsiooninormi, siis tuleb selle delegatsiooninormi alusel anda uus määrus. Eelmise seaduse alusel antud määrus tuleb tunnistada kehtetuks. Eelmise seaduse delegatsiooninormiga analoogiline delegatsiooninorm uues seaduses ei pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise seaduse alusel antud määrust. Eelmise seaduse alusel antud määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on see sõnaselgelt ette nähtud. Määruse tühisus
kaitse põhimõte, tulenevad seaduses sätestatud õigusnormidest ja võivad olla üldiselt tunnustatud ka seaduses sätestamata. PS § 3 määratleb õiguse allikatena põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevad seadused ning rahvusvahelise õiguse, eelkõige EL õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seaduseks PS § 2 mõttes on siis põhiseadus, põhiseaduse alusel vastu võetud muud seadused ning seaduses sisalduva delegatsiooninormi alusel vastu võetud seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused, normatiivse tähendusega põhikirjad ja juhised jne). PS § 3 alusel on tsiviilõiguse allikaks ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted. Õiguse allikaks on õigustloov akt ehk üldakt, mille legaaldefinitsiooni saab tuletada PS § 139 alusel, mis eristab õigustloovat akti ja individuaalakti selle alusel, et õigustloov akt on
annaabi.ee 
