Idas jäi kanooniline õigus staatiliseks, Läänes oli areng dünaamilisem, mida mõjutas germaani ja keldi faktor. 4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid: · kanonistika algus ja õitseng · kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. · kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega
ja keldi faktor. 4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 – 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid: • kanonistika algus ja õitseng • kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. • kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust
Idas jäi kanooniline õigus staatiliseks, Läänes oli areng dünaamilisem, mida mõjutas germaani ja keldi faktor. 4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 – 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid: kanonistika algus ja õitseng kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust
õiguslikud teesid (millist kirikunormi kasutati); juhtudeks ette nähtud teesid; õiguslikud probleemid. Gratianuse tööde põhjal arenes välja koolkond dekretistid, kes olid kanoonilisõigusliku kirjanduse autoriteks. Selle kirjanduse põhjal tekkis omakorda vastav koolitustegevus, so ülikooli stuudium. Inimesi, kes õppisid õigust, hakati nimetama kanonistideks (õppisid kanoonilist õigust) ja legistideks (õppisid rooma õigust). Edasi tuli veel juurde paavstide dekretaalide kogumid. Need koguti kokku nelja erinevasse töösse. 1580 a. anti välja seaduste kogumik Corpus Julis Caninic ( kanoonilise õiguse kogum), mille moodustasid need 4 erinevat allikatekogu. Kanoonilisel õigusel, mis oma olemuselt oli valitsemisõigus, oli Euroopas väga suur tähtsus. Ta hakkas mõjutama väga paljusid valdkondi. Kiriku jaoks tõi kaasa kiriku varade parema administreerimise ja sellega tunduvalt suurema tootlikkuse, kui seda suutsid tagada ilmalike võimude ressursid
s a k r a m e n t e . Gratianuse tööde põhjal arenes välja kanonistide esimene teaduslik koolkond – dekretistid , mida võib võrreldaglossaatorite koolkonnaga. Kanooniline õigus sai lõplikult ülikoolis õppedistsipliiniks, haritud jurist kandis tiitlit“ mõlema õiguse doktor” Kanooniline õigus oli arenev süsteem pidevalt teiseneva allikalise baasiga, mistõttu kujunevad ka uuedkogumikud. Paavstide Innocentius III (1210) ja Honorius III (1226) dekretaalide ametlikud kogumikudmuutusid peagi kanonistide uue koolkonna dekretalistide põhiliseks kommenteerimisobjektiks . 21. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng. Erinevad teooriad. Kristlik kirik kui riigikirik 3.saj. tagakiusamised ei murdnud ristiusku ning keiser Constantinus leidis võimaluse ja jõu viia Rooma riikkoostööle kirikuga. 313.a. ilmus Milaano tolerantsusedikt, mis tunnistas ristiusu lubatuks kogu riigis. Veel enam,kuna riik
millise kontsiili-isaga *, skolastilises teoloogias Sorbon-ne'i doktoriga. 1 Jagada kõrvakiilusid ja rebida juukseid (lad k) Sinist ja pruuni värvi (lad. k.). 137 Teoloogia läbi võetud, asus ta kirikuseadluste kallale. Magister Sententiarumi * juurest siirdus ta Karl Suure kapitulaaride juurde. Ja nõnda neelas ta oma teadmistejanus ühe 7 8 dekretaali teise järel alla, nii Hispalise * piiskopi Teodoruse, Wormsi piiskopi Bouchard'i, Chartres'i piiskopi Yves'i omad; siis Gratianuse dekretaalide kogu *, mis Karl Suure kapitulaaridele järgnesid; edasi Gregorius IX kogu*; siis Honorius III epistli «Super spécula» *. Ta tegi enesele selgeks selle keskaja kaoses kehtima hakkava tsiviil- ja kanoonilise õiguse määratu suure ja segase ajajärgu, mis algab 618-ndal aastal piiskop Teodorusega, ja lõpeb 1227-ndal aastal paavst Gregoriusega. Kirikuseadlused läbi seeditud, andus ta arstiteadusele ja vabakunstile. Ta uuris rohtude ja
annaabi.ee 
