Kuna seadlusi annab president, kes on haldusorganiks, siis võib väita, et tegemist on formaalses mõttes haldusaktiga. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseaduses nimetatud seaduseid. Seadlused on võrdsed seadusega ja seadlusega saab reguleerida teatud valdkondi. Seadlus on legislatiivakt materiaalses mõttes ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Teoorias tuntakse kolme liiki dekreete: dekreetseadused, erakorralised dekreedid ja hädadekreedid. Dekreetseadusi kasutatakse üksnes detsentraliseeritud legislatsiooniga riikides ning põhiseadusega sätestatakse täpselt administratsiooni pädevus dekreetseaduste andmisel. Erakorralisi dekreete antakse riigi julgeoleku tagamise eesmärgil ja ainult siis, kui kogu riigis või selle osas on välja kuulutatud erakorraline seisukord. Hädadekreete annab administratsioon kehtivas õiguskorras sätestatud hädajuhtudel
haldustoimingute teostamine; sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; riikliku korralduse ja haldusterritooriumi jaotuse kehtestamine; sisemise struktuuri ja tööjaotuse kehtestamine; õigusaktide kinnitamine. Riigipea Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand (Eesti). Kui ta on valituse juht, ühendab at nii kollegiaalse kui ainuisikulise täidesaatva võimu. Riigipea pädevus: dekreetseadusi andev; esitada valitsuse juht ja liikmed, kõrgeim kohus; juhtida riiki erakorralise ja sõja olukorras; sõlmida ja parafeerida ex officio rahvusvahelisi leppeid; spetsiifiliste haldustoimingute teostamine; arumuandmise õigus; juhtida riigikaitset, kuulutada sõja- või erakorraline seisukord; kuulutada välja seadusi; saata parlament laiali, kuulutada välja erakorralised valimised. Täidesaatev riigivõim Vajalik parlamendi poliitiline usaldus. Valitsuste liigitus koosseisu alusel:
ainuisikulise täidesaatva riigivõimu (USA). Funktisoon: Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, kelle funktsiooniks on esindada riiki ja realiseerida täitevvõimu (juhtida riiki) oma pädevuse piires. Kui riigipea on monarh, siis jagab ta dualistlikus süsteemis võimu parlamendiga. Funktsioonide osas pole palju erinevusi vabariigi riigipeaga, kuid üks on päritav ja teine valitav. Pädevus: 1) Teostada piiratud ja spetsiifilist legislatiivfunktsiooni – anda dekreetseadusi; 2) Esitada valitsuse juht ja liikmed, samuti mõnedel juhtudel kõrgeima kohtu juht parlamendile kinnitamiseks; 3) Juhtida riiki erakorralises ja sõjaseisukorras; 4) Esindada riiki rahvusvaheliselt 5) Sülmida ja parafeerida rahvusvahelisis lepinguid ex officio; 6) Teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid; 7) Anda armu süüdimõistetuile; 8) Juhtida riigikaitset 9) Kuulutada välja seadusi, kasutades absoluutse ja suspensiivse veto õigust;
on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3. dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: dekreetseadused; Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: o dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; o dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et
parlamendiga. Funktsioonide osas pole iseenesest palju põhimõttelisi erinevusi vabariigi riigipeaga, kuid üks on päritav, teine valitav staatus. Samas kasutavad dualistlikud monarhiad Euroopas siiski veel küllalt suurt sõltumatust parlamendist, ehkki nende tegevus on tänapäeval reguleeritud põhiseaduse alusel. P. 3. PÄDEVUS Riigipea pädevuses on reeglina: 1) teostada piiratud ja spetsiifilist legislatiivfunktsiooni > dekreetseadusi andev > dekreetseadusi mitteandev 2)esitada valitsuse juhi ja liikmed, samuti mõnedel juhtudel kõrgeima kohtu koosseis kinnitamiseks parlamendile 3) tegutseda operatiivselt ja juhtida ainuisikuliselt riiki erakorralise ja sõjaseisukorra oludes, kui parlamendi ja/või valitsuse tegevus takistatud; esindada riiki rahvusvahelisel areenil, sõlmida ja parafeerida ex officio korras rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid erivolituseta 59
ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3) dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon
ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3) dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon
annaabi.ee 
