Tudeng tühistab deklaratsiooni. Õppejõud vaatab ainedeklaratsioone Õppejõud kontrollib tudengi sobivust ainele. Õppejõud kinnitab tudengi ainedeklaratsiooni. Õppejõud ei kinnita tudengi ainedeklaratsiooni. Õppejõud võib trükkida välja tudengite oma aine einedeklaratsioonid. Dekanaat kontrollib tudengite deklaratsioone. Dekanaat aktsepteerib tudengi deklaratsiooni. Dekanaat ei aktsepteeri tudengi deklaratsiooni. Dekanaat saab koostada nimekirja erinevates olekutes olevatest deklaratsioonidest. 1.5.3 Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm II iteratsiooni täpsustatud üldine kontseptuaalne klassidiagramm on järgmine: Deklaratsioon on ühe tudengi ühe semestri õpingukava k oostab/esitab/parandab 1
Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 35. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest, EL otsustusprotsessis on kolm peamist põhimõtet, mis pärinevad esialgselt kuuelt liikmesriigilt (põhimõte sellest arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu) 2. Ühisotsuse kujundamisse peavad olema kaasatud nii poliitilised parteid kui ka suuremad huvigrupid Loodi
tekknud tava. Inimõigusedeki baasil ei tekkinud tavasid, see ei tähenda aga seda, et tavasid ei saaks tekkida aga see on raske. Me võime öelda, er keeld orjakauplemsie vastu, et see on üks inimõiguste tava, mis arenes ja mis lõpuks sai tavaks, üleüldse teatud liiu kuritoed on nii hirmad, et nad on saavutanud selle tava staatuse, keeld nende kuritegude toimepanemisel, inimõiguste tagamisel orjakauplemine, genotsiid, pinamine jne. MIS KASU ON NENDEST MORAALSETEST DEKLARATSIOONIDEST? Ameerika inimõiguse dek, mida väideti/arvati veelgihiljem, et see on ainult soovituslik ja selle aslusel ükski pädev tribunal ei saa kedagi vastutusele võtta, siiski seda on kasutatud. Näide Beliisist Lõuna- Ameeriks riik, kus neil oli ka ikka oma põlisrahvas enne kui neid koloniseeriti Euroopa riikide poolt. Põlisrahvad Beliisis üritasid kaitsta oma traditsioonilisi maaalasi, kus siis maaaladel oli metsa, mis oli väärtuslik ja ka naftat, mis oli veelgiväärtuslikum
Sõjalaevad peavad küsima luba. Viimane mereõiguse konventsioon on 1982.a ÜRO mereõiguse konventsioon. See on rahvusvahelise mereõiguse koodeks. Territoriaalmerele järgneb külgvöönd, mis on veel 12 meremiili. See puudutab eelkõige mereressursse, mitte aga nii väga enam laevasõitu. Majandusvööndi ulatus on 200 meremiili. Alates Trumani ... (1946) on riigid hakanud nõudma õigusi mandrilava üle. Rahvusvaheline keskkonnaõigus Keskkonnaõigus on välja kasvanud deklaratsioonidest, nt 1992.a Stockholmi deklaratsioon. Trail Smelter kaasusega sõnastati rahvusvahelises õiguses esmakordselt põhiliselt keskkonna saastamise vastutus. On keelustatud aerosoolid, mis kahjustavad osoonikihti. Osad arvavad, et kliimamuutused on loomulikud ja ei tule inimese tegevusest. Kui (quioto) protokoll piirab tegevust, mis muudaks kliimat. Piirangud ei kehti arengumaadele. Saasteload riigid, kes ei
Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 18. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest, EL otsustusprotsessis on kolm peamist põhimõtet, mis pärinevad esialgselt kuuelt liikmesriigilt (põhimõte sellest arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu) 2. Ühisotsuse kujundamisse peavad olema kaasatud nii poliitilised parteid kui ka suuremad huvigrupid Loodi Euroopa Parlament, et kaasata parteid ning Euroopa Majandus-ja
Esimene Haagi rahukonverents peeti 1899. aastal. Vastu võeti neli konventsiooni ja kolm deklaratsiooni. Esimene koventsioon käsitles rahvusvaheliste konfliktide rahumeelset lahendamist, teine maasõja seadusi ja tavasid, kolmas laiendas 1864. a Genfi konventsiooni põhimõtted meresõjale ja neljas keelas viieks aastaks mürskude tulistamise ja pommide heitmise õhupallidelt, lähtudes 1868. a Peterburi deklaratsioonist. Haagi deklaratsioonidest esimene puudutas samuti õhupallidelt tulistamise ja pommitamise keelamist, teine piiras gaasimürskude kasutamist ja kolmas keelas lõhkekuulid. 1907. a peetud teisel Haagi konverentsil võeti vastu 12 konventsiooni: esimene täiendas rahvusvaheliste konfliktide rahumeelse lahendamise konventsiooni, kolmas reglementeeris sõjategevuse alustamise, neljas täiendas maasõja seaduste ja tavade konventsiooni, viies reglementeeris neutraalsete riikide