VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest, müütidest või reaalsetest ajaloosündmustest. Aoid- kutseline laulik, kes laulis ,,jumaliku sisenduse sunnil" ja oli ka laulu looja. Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides Jamb- kasvas üles pilkelaulust Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp)
enda. Kreoni poeg armastas Antigonet ja tappis enda. Kreoni naine tappis enda. Antiiklüürika. Kreeka folklooris kõige paremini esindatud laul. Tegemisi saatis koor rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust, rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia-
okupatsioon. Keeruliseks muutunud olukord tekitas taas Balti riikides huvi vahepeal varjusurma langenud Balti liidu vastu. Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti , Läti ja Leedu vahel, mis sai niinimetatud Balti Antandi aluseks. Leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sellel tähtsust. 1938. aastal deklameerisid Eesti, Läti ja Leedu, et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid, mis rääkisid liikmesriikide ühissanktsioonidest agressorite vastu. Seda sammu käsitleti kui neutraliteedipoliitikat, mis aitavat vältida sõda Balti regioonis. Paraku polnud ükski demokraatlik riik valmis Baltimaade erapooletust garanteerima, selleta aga ei kindlustanud neutraliteet Eesti rahvastikku julgeolekut.
esmaklassiline läbielamine. Lope tundis teatrit hästi, aga nagu väljaspoolt, kuna ta ise polnud näitleja (nagu Shakespeare, Moliere jne). Professionaalne näitleja on kahestunud üks osa elab rolli sisse, teine kontrollib: · Hispaania näitlejate mäng oli kodeeritud tinglike märgizestide süsteem. Zestid olid loetavad mingis märgisüsteemis. Need ei olnud olustikulised zestid. · Näitlejad deklameerisid laval värsse, sest näidendid olid kõik kirjutatud värssides. · Toimus näitlejate pidev töö publiku emotsioonidega (pinge langetamine ja tõstmine). · Hispaania näitlejate õpetajateks commedia dell'arte viljelejad (maskinäitlejad). Temperamendi ilmutamine näitekunstis oluline. Etendust mängiti keskmiselt 5-7 päeva nädalas. Kui sellega ühel pool, siis pidi uus näidend valmis olema. Prooviperiood pidi mahtuma nädala sisse. Iselaadne intensiivsus, mida ilmutati.
mis teisalt tekitas ka suure vastuseisu mitmehäälsele muusikale lääne mitmehäälne muusika oli ju tollal katoliku kiriku muusika). Koorikontserte kirjutati ka 18. sajandil, näit. Berezovski ja Bortnjanski. 18. sajandi II poolel sai väga populaarseks zanriks ooper, esimesed vene autorite venekeelsed ooperid kirjutati 1770. aastatel: koomilised, kõnedialoogidega. Viljeldi ka tollal populaarset melodraama zanrit (teksti deklameerimine muusika saatel, peategelased ainult deklameerisid, koor laulis). 19. sajandil kirjutab Glinka (1804-1857) esimese vene ooperi ilma kõnedialoogideta - "Elu tsaari eest" e. "Ivan Sussanin" 1836. 1850. aastate lõpus tegutsema hakanud "Võimsa rühma" (nimetus pärineb kunsti- ja muusikakriitikult Stassovilt) tähtis eelkäija oli Dargomõzski oma laulude ja ooperitega (psühholoogiline ja dramaatiline "Näkineid", esimene vene retsitatiivooper "Kivist külaline" Puskini järgi). "Võimsa rühma" (juht Mili Balakirev) põhitaotlus oli (nagu
kultuurilise identideedi kandjate väljakujunemine. Eesti rahvuskirjanduse sünd seostub rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi kolmandal veerandil. raidkiri vanaajal kaljudele, kujudele, nõudele või selleks tehtud kivi- või metalltahvlitele uurendatud kiri. Antiikajal jäädvustati raidkirjas seadusi, keisrite korraldusi, müügilepinguid jmt. rapsoodid Vana-Kreeka rändlaulikud, kes esitasid enamasti teiste loomingut. Vaid vähesed rapsoodid olid ise luuletajaiks. Rapsoodid deklameerisid luuleteoseid, nad esinesid pidustustel uhketes riietes, loorberipärg peas ja sau käes. Esimene teade rapsoodidest on 6. sajandist e.Kr. realism kirjandus- ja kunstimeetod, mis tekkis 1830. aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist, s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatult, rõhutades isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust.
annaabi.ee 
