Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust. Enamikkude kreeka näidendite sündmustik rajanes rahva usundi- ja kultuuripärandil. 2.1. Jumalateenistus teatrina Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas poeet Thespis. Tema tähtis uuendus oli see, et ta oli esimene, kes astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklameerides värsse. Seega oli ta siis nii esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Peale seda hakati sama laadi näidendeid esitama ka suurte dionüüsiate pidustustel, peale teksti kirjutas autor ka etendusele muusika ja tantsulise osa, oli näitejuht ja näitleja ning harjutas kooriga. Hiljem võtsid selle töö üle asjatundjad. 2.2. Kostüümid 4 Näitlejad kandsid rikkalikult kaunistatud eredavärvilist rüüd ning selle juurde kõrgeid jalatseid
Aoidid ei esitanud kindlate tekstidega laule, vaid improviseerisid saates end lüüral või mõnel muul keelpillil. Kuna aoid laulab "jumaliku sisenduse mõjul", käsitseti tema laule ajaloolise tõena mitte väljamõeldisena. Ja et aoidid esinesid sageli valitsejate ja ülikute pidudel, olid nad aeg-ajalt sunnitud kohandama oma laule vastavalt kuulaja soovile. 6. sajandist eKr. pärinevad esimesed teated rapsoodidest. Rapsoodid olid rändlaulikud ja esitasid kindlaid luuletekste deklameerides. Ka "Ilias" ja "Odysseia" olid mõeldud ettekandeks rapsoodidele. (Kleis 1965: 29-30) 1.3.1 Hesiodos Linnriikide tekkimisega 8. saj. e. Kr. tekkisid suured muutused Kreeka ühiskondlikus ja majanduslikus elus. See oli sobiv pinnas didaktilise eepose tekkeks. Didaktiline eepos oli vormilt sarnane Homerose eepostega s.t oli kirjutatud joonia murdes, kasutati heksameetrit [kuusmõõt, riimi ei
Prantsuse kangelaslaulud on kujunenud ballaadilaadsestest lauludest. Säilinud on umbes 80 suurt laulu, nende pikkus kõigub 1000 värsist kuni 18 000. Enamik neist on loodud kümnesilbilistes värssides, hilisemates esineb ka aleksadriin- 12silbiline värss, tsesuuriga pärast 6. silpi. Ladina luule eeskujul jagunevad laulud ebavõrdse arvuga stroofideks, mis on omavahel soetud assonantsi ja lõppriimiga. Laule kandsid ette zonglöörid lauldes ning deklameerides. Laule saadeti vielle- nimelisel keelpillil. Traditsiooniliselt jaotatakse prantsuse kangelaslaulud kolme sarja. Tähtsaim- kuninga zest koosneb 14st laulust, milles jutustatakse Karl Suure sõjaretkedest. Sarja keskne teos on Rolandi laul. Teine on Garin de Monglane'i zest, mille 23 laulus käsitletakse ideaalse vasalli Guillaume d'Orange'i sangaritegusid. Kolmanda moodustavad 19 laulu Doon de Mayence'i zestist, mille kangelaseks on kuningale alistunud rüütlid. Hispaania kangelaslaulud
nüüd ennast Penelopele paljastada. Vana kunagine O hoidja Eurykleia kutsuski Penelopeiat alla. Naine tuli, kuid oli algul väga umbusklik, alles pärast seda, kui Odysseus oli väga täpselt kirjeldanud nende abieluvoodit, et kuidas ja millest ta selle tegi, uskus Penelopeia, et tegemist on tõesti tema mehega. Athen lasi ööl kesta kauem, ja Odysseus jutustas Penelopele oma teest koju. * Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Teoseid kanti ette rapsoodide poolt deklameerides, nad ei olnud ise loojad vaid esitasid enam-vähem fikseeritud teksti ja esitus toimus kitaara saatel. * Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Põhjendage oma arvamust. Kaldun pigem arvama, et sõda toimus. Eeposte aineseks oli ajaloolised sündmused, ei ole põhjust arvata, et nüüd mõeldi sõda välja. Trooja sõda kajastati ka teistes tolle aja poeemides, mis minu arvates viitab siiski mingile kunagi toimunud sündmusele, mitte väljamõeldisele
Esimene teos võeti kirjastaja A. E. Brandt`i poolt hästi vastu ja honorariks saadud 15 rubla kannustasid teda uue teose kirjutamiseks. Samal ajal, kui Vilde oma kaks esimest proosateost kirja pani, mõlkus tal meeles ka näitlejakarjäär. Nii tal õnnestubki 1887. ja 1888. aastal edukalt ,,Vanemuise" teatrilaval esineda ent pseudonüüm Richard Leidenauna. Vilde tundis rõõmu selle üle, et etendused publikut liigutasid ja kaasa kiskusid. Kuid deklameerides järjekordsetel katsetel Wilhelm Telli monoloogi, luges Vilde näitejuhi näolt välja ,,saatanliku muigamise" ja 9 tema näitlejakarjäär oligi lõppenud. Ka hiljem Soome sõidul külastab ta soome teatrit ja mõlgutab mõtteid teemal, millal küll eesti kultuur nii kaugele jõuab. 1883. aastal kutsub Jaak Järve Vilde ,,Virulase" toimetusse. Järve kätte oli sattunud Vilde
Frank Wedekind (Väga hea näitekirjanik, kes oli samuti seotud kabareekunstiga. Hiljem sidus teda koostöö A. Bergiga. Tema näidenditel põhines Bergi ooper „Lulu“) Schönbergi „Pierrot lunaire“ on kindlasti mõjutanud kabareekunstist. (Žanri määratlus 21 melodraamat – teksti deklameerimine muusika saatel) Laulja ei saa vabalt teksti deklameerida. Schönberg on ette näinud, et seda vokaalpartiid esitatakse muusikaliselt deklameerides. 9 (Stravinski oli „Pierrot lunaire’st“ väga vaimustunud, et kõndis ringi, partituur taskus) Muusikadraama „Õnnelik käsi“ (1910-1913) Schönberg ise on öelnud, et tema jaoks kõige tähtsam selle teose puhul oli musitseerimine teatri vahenditega. (Olulised on värvid) (See mis toimub laval, peab olema kooskõlas partit.)
annaabi.ee 
