Dekadents Koostas: Merit Aksiim Rühm: A3 Dekadents on nähtus kultuuris, mis levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Seda iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. Dekadents loob pinnase sümbolismile, kuulub selle juurde Dekadents nagu kogu uusromantism on seotud ka estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise Dekadendid on langusmeeleolude poeedid "Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid" on nad end ise ühes manifestis iseloomustanud Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja pessimistlik, nende looming on vaba sotsiaalsetest ja moraalsetest kohustustest, see tugineb kunsti
maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne.Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. PERIOODID 1. 1890-I ms , pr. Domineerib sümbolism ja impressionism. Tekkisid kultuuriliikumised Noor Eesti. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, (dekadendid- loojandu , hävingu, languse poeedid ehk varajased sümbolistid ) mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism, vastandusid realismile C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid
´teiste arvates kuni 1960-ndateni. Modrenismi mõjutasid: liikumisvahendid, tehnika, elekter, Freudi psühhoanalüüs. Dekadents Tuleb prantsuskeelest sõnast ja tähendab langust. Ta ei ole kindlapiiriline kirjanudsvool vaid elamisviis, elutunnetuslik liikumine vastandumine looduslikule ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstilikkus kõiges. Ta rõhutab et kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu tema eesmärk on tema ise. Dekadendid on lagnusmeeleolude poeedid. Eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta. Kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes on kõiges pettunud kõigest tüdinud, eitavad kõike, on jõuetud elutõsiselt võtma, ja on küllastunud kõigest, nende luulen on maailma valulk ja pessimistlik. KUNST KUNSTI PÄRAST. Charles Bandelaire 1 luulekogu "Kurja lilled". Impressionism 27.09.2011 Tuleb prantsuse keelest impression - mulje
· Naisliikumine · Kiriku lahutamine riigist Uusromantism Dekadents See ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, esteetiline ja elutunnetuslik liikumine, vastandumine loodusele ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges. Dekadents, nagu kogu uusromantism, on seotud estetismi mõistega, mis rõhub, et kust ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Dekadendid on langusmeeleolude poeedid. ,,oleme loojangu, languse, hävingu poeedid", on nad end ühes manifestis iseloomustanud. Esindaja: C. Baudelaire (1821-1867), kelle ainsaks luulekoguks on sünge meeleoluga ,,Kurja lilled" (1857). Impressionism Sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool. Kirjanduses eelistati lühizanri, iseloomulik oli värvi- ja meeleoluküllus armastuse ja looduse kirjutamisel. Püüti tabadahetkemeeleolusid ja tundmusi
urbaniseerumine ehk linnastumine. teaduse ja tehnika areng elekter Freudi psühhoanalüüs Ensteini relatiivsus teooria kirik eraldati riigist UUSROMANTISM Dekadents See mõiste tuleb prantsuse keelest (dekadence - langus) ei ole kindlapiiriline kirjandus vool vaid kirjandusviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõikes. dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. dekadentide moto on - "kunst kunsti pärast" .dekadendid on langusmeeleolu poeedid. nad eitavad inimese võimet, maailma mõista ja muuta. nad kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtta. nende luule on maailmavalulik ja pessimistlik dekadentsi tähtsaid isikuid on Charles Baudelaire oma ainukese luulekoguga "Kurja lilled" 1857. Ta on prantsuse kirjanik, ja tema teostes leidub ka palju realismi jooni.
30. Millal ja kus tekkis modernism? Modernism tekkis 20. sajandi alguses, Prantsusmaal. 31. Nimeta olulisemaid modernistlikke suundi. Olulisemaid modernistlikke suundi: ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, dadaism, sürrealism ja absurd. 32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis. Nad pidasid ennast ideaali väljendajateks. 34. Kes on dekadentide kõige silmapaistvam esindaja? Dekadentide silmapaistvaim esindaja oli C. Baudelaire. Üks silmapaistvamaid oli ka O. Wilde. 35. Mis iseloomustab impressionismi?
Sellega tegeleb retseptivistika. Demograafilised, hariduslikud ja etnilised kriteeriumid. Reklaam. Eriti arenenud USAs. Tänapäeva kirjanduse ja kunstisotsioloogidele on pikemat aega olnud eeskujuks Pierre Bourdieu teosed (1930-2002). Põhimõiste on väli struktureeritud sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus erinevate jõudude vahel, mis mõjutab sotsiaalseid agente sõltuvalt nende asendist väljal. 19. sajandi prantsuse kirjanduse väljal on akadeemia, dekadendid. Suured majanduspoliitilised väljad, võimuväljad. Igas kultuuriväljas on kaks põhialget: heteronoomne ja autonoomne. Heteronoomne alge on suunatud mitmekesisusele, autonoomne alge ühtsusele väljas. Dekadendi eesmärgiks on ebaedu. Edu tähendaks müüdavust ebapuhast südametunnistust. Autonoomne poolus on suunatud piiratud tarbimisele. Habitus püsivate ja korduvate kalduvuste, suunitluste, käitumismallide ehk dispositsioonide sotsiaalne olend (sotsiaalne agent).
Mida kiiremini me vastasega toime tuleme, seda väiksemad on tema kannatused. Selline on ainus humaansuse vorm, mis on sõjaajal kättesaadav. Kui aga neis asjus hakatakse lobisema esteetikast ja muust sellesarnasest, tuleb vastata ainult niiviisi: kui juba järje-korda asuvad küsimused rahva olemasolust endast, siis vabastab see meid igasugustest ettekujutustest ilust. Kõige inetum, mis võib inimelus olla, on orjaike. Või leiavad meie dekadendid ehk olevat väga "esteetilise" sellise saatuse, mis on tabanud meie rahvast praegu? Härraste juutidega, kes on enamjuhtudel selle esteetilise väljamõeldise leiutajad, võib üldse mitte vaielda. Ent kui need ettekujutlused humaansusest ja ilust lakkavad mängimast reaalset rolli rahvaste võitluses, on selge, et nad ei saa teenida ka propaganda mastaabis. Sõjaajal oleks propaganda pidanud olema vahendiks eesmärkide saavutamisel. Eesmärk seisnes
annaabi.ee 
