13. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppetööst mitteosavõtu tõttu? Vastused: 1. Üliõpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskhinnet (KKH), mis arvutatakse kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. 2. Esimest õppeaine deklareerimissemestri eksamisessioonil sooritatud eksamit nimetatakse põhieksamiks. 3. Dekaanil on põhjendatud juhtudel õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani. 4. Kui üliõpilane ei saanud põhieksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada lisaeksami. Lisaeksami sooritamise õigus õppeaines säilib kahe semestri jooksul pärast õppeaine deklareerimissemestri lõppu. 5
ette nähtud teisiti. 105. Üliõpilasel on õigus 105.1. kasutada ainult eksamineerija(te) lubatud abivahendeid ja -materjale; 105.2. tutvuda oma kirjaliku eksamitööga seitsme päeva jooksul eksamitulemuste õppeinfosüsteemis teatavaks tegemisest alates; 105.3. vaidlustada eksamitulemus käesoleva eeskirja punktides 207–214 sätestatud tingimustel ja korras; 105.4. esitada dekaanile põhjendatud taotlus moodustada eksami sooritamiseks komisjon. Dekaanil on kohustus moodustada üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines neljandaks eksamikorraks kolmeliikmeline eksamikomisjon. Arsti-, hambaarsti-ja 11(24)proviisoriõppes on dekaanil kohustus moodustada nimetatud eksamikomisjon üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines kolmandaks eksamikorraks 106. Üliõpilase eksamile lubamiseks on eksamineerijal õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist. Eksamineerijal on õigus ja kohustus
2) STEREOISOMEERIA aatomid on molekulis seotud ühtemoodi, kuid neil on erinev ruumiline paigutus. Struktuuriisomeeria alaliigiks on geomeetriline ehk cis-trans-isomeeria, mille korral paiknevad aatomiterühmad kaksiksideme tasapinna suhtes erinevalt. a) Trans-isomeeria aatomiterühmad paiknevad teine teisel pool kaksiksidet. b) Cis-isomeeria aatomiterühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet *võimalik isomeeride arv 2, pentaanil 3, heksaanil 5, dekaanil aga juba 75. 8 Alkeenide keemilised omadused Kaksiksidemes olevatel elektronidel on kõrgem energia kui üksiksideme elektronidel Seetõttu on kaksikside nõrgem kui üksikside, mis põhjustabki alkeenide suurema keemilise aktiivsuse kui alkaanidel. Oksüdeerumine 1)Täielik põlemine CH2 = CH2 + 3O2 2CO2 + 2H20
48.2. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus juhendaja juhendamisel töökeskkonnas. Teaduskonna või kolledži nõukogu võib kehtestada praktika korralduse alused. 48.3. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele. 49. Üldvastutus õppetöö õiguspärase ja otstarbeka korralduse eest teaduskonnas lasub dekaanil. 53. Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril 1. septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor. 54
Üliõpilase kohalviibimine pole vajalik. ·3.4. Puuduliku semestritöö korral võib viimasel auditoorse õppetöö nädalal korraldada täiendava arvestustöö või üliõpilase küsitluse. See võib toimuda ka üliõpilastele vabal tunniplaanivälisel ajal. ·3.5. Hindamislehele kantud arvestusetulemus M "mittearvestatud" on antud deklaratsiooni alusel üldjuhul lõplik. Arvestuse sooritamiseks tuleb õppeaine uuesti deklareerida. Dekaanil on õigus ainet õpetava instituudi direktori/keskuse juhataja nõusolekul pikendada arvestuse sooritamise tähtaega teoreetilist laadi õppeainetes või juhul, kui praktilise tööga seotud tööosa on sooritatud, kahe semestri võrra. Sel juhul vormistatakse lisaarvestuse hindamisleht, mida saab arvestuse sooritamise aja pikenduse jooksul välja anda kuni 2 korda. ·3.6. Aineprojektide ja -tööde arvestamine toimub ülesande
Sel põhjusel on ka lineaarse ahelaga molekulides tihedus suurem ja tema molekulide üksteisest eemaldamiseks kulub rohkem energiat kui vastavate hargnenud ahelaga molekulide lõhkumiseks. Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse ka normaalalkaanideks, ühe hargnemise korral isoalkaanideks ning kahe hargnemise korral neoalkaanideks. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvab kiiresti ka võimalike isomeride arv. Sel põhjusel on butaanil võimalik isomeeride arv 2, pentaanil 3, heksaanil 5, dekaanil aga juba 75. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 16 7.3 ALKÜÜNID Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis
annaabi.ee 
