Külmvormstantsimine (külmvormpressimine ja külmjämendamine) Arvuliselt suurim hulk tooteid valmistatakse külmvormstantsimisega temperatuuridel allpool rekristallisatsioonitemperatuuri. Külmvormstantsimisel on vajalikud märksa suuremad deformeerimisjõud ja energia kui kuumvormstantsimisel, mistõttu külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt suhteliselt väikeste toodete stantsimisel (kuni 1...2 kg). Külmstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsiooniterased (C-sisaldus kuni 0,5%), plastsed legeerterased, plastsed Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Peamised külmvormstantsimise meetodid on külmvormpressimine ja külmkohtjämendamine. Külmvormstantsimise eelised on: - toodete kõrge pinnakvaliteet ja täpsus, - materjali kokkuhoid toodete soovitud vorm saadakse laastu eraldamiseta, - toodete kõrgendatud mehaanilised omadused tänu kalestumisele.
Mehaanilistest pressidest on enimkasutatavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Väntpressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuumvormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi suurim kogus stantsiseid. Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toodetakse külmvormstantsimisega. Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsiooniterased süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Külmvormstantsimise eelisteks kuumvormstantsimisega võrreldes on stantsiste kõrge täpsus ja pinnakvaliteet. Puudusteks on kõrged nõuded tööriista (stantsi) materjali suhtes, eelkõige kõrge surve tõttu deformatsiooniprotsessis. Külmvormstantsimisel on vajalikud märksa suuremad deformatsioonijõud ja -energia kui kuumvormstantsimisel
sulam. 2.4) Pidev valu--kasutatakse esmaseks kristalliseerumiseks. Vedel metall voolab pidevalt joana liikuvas vormis, kus ta tahkub ja jahtub. 3)Pulbermeetodid----sulami või erinevate sulamite sugust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine. Kasutatakse , kui metall on väga kõrge sulamistemp, on väga erineva sulmaistemp, väga väikese deformeeritavusega või on vaja väga täpset detaili. Liigitakse: 3.1)Keevitamine- metallide ühendamine molekulide- või aatomitevaheliste jüududega. Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid)
külmtöötlemisele. 7.5.3 Pulbermeetodid Pulbermetallurgia seisneb selles, et sulami või erinevate sulamite segust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temperatuuril, kus toimub ümberkristalliseerumine. Saadaksegi valmis detail. Kasutatakse siis, kui 1)metallid või sulamid on väga kõrge sulamistemperatuuriga (näit raskeltsulavad metallid); 2)nad on väga erineva sulamistemperatuuriga (näit W ja Cu); 3)nad on väga väikese deformeeritavusega või 4)vajalik on väga suur detailide täpsus. Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised
külmtöötlemisele. 7.5.3 Pulbermeetodid Pulbermetallurgia seisneb selles, et sulami või erinevate sulamite segust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temperatuuril, kus toimub ümberkristalliseerumine. Saadaksegi valmis detail. Kasutatakse siis, kui 1)metallid või sulamid on väga kõrge sulamistemperatuuriga (näit raskeltsulavad metallid); 2)nad on väga erineva sulamistemperatuuriga (näit W ja Cu); 3)nad on väga väikese deformeeritavusega või 4)vajalik on väga suur detailide täpsus. Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised
9 lk 39, loeng 1 10. Kogupinged, efektiivpinged, neutraalpinged pinnases. Vee voolamise mõju pingetele. loeng1 lk 42 K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Ilma seda kasutamata ei ole võimalik lahendadaühtegi praktilist probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga. Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama kehtib ka vee poolt vastuvõetava pinge kohta. Pinnase osakeste poolt vastuvõetavat pinget ei saa otseselt arvutada ega mõõta. Ta on määratav kui kogupinge ja vee poolt
edasisele kuum- või külmtöötlemisele. 7.5.3 Pulbermeetodid Pulbermetallurgia seisneb selles, et sulami või erinevate sulamite segust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temperatuuril, kus toimub ümberkristalliseerumine. Saadaksegi valmis detail. Kasutatakse siis, kui 1)metallid või sulamid on väga kõrge sulamistemperatuuriga (näit raskeltsulavad metallid); 2)nad on väga erineva sulamistemperatuuriga (näit W ja Cu); 3)nad on väga väikese deformeeritavusega või 4)vajalik on väga suur detailide täpsus. Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku
külmtöötlemisele. 7.5.3 Pulbermeetodid Pulbermetallurgia seisneb selles, et sulami või erinevate sulamite segust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temperatuuril, kus toimub ümberkristalliseerumine. Saadaksegi valmis detail. Kasutatakse siis, kui 1)metallid või sulamid on väga kõrge sulamistemperatuuriga (näit raskeltsulavad metallid); 2)nad on väga erineva sulamistemperatuuriga (näit W ja Cu); 3)nad on väga väikese deformeeritavusega või 4)vajalik on väga suur detailide täpsus. Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised
Tera läbimõõt mm Joonis 3.13 Pinnase külmatundlikus (Casagrande järgi) 3.4 Efektiiv- ja neutraalpinged pinnases K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Ilma seda kasutamata ei ole võimalik lahendada ühtegi praktilist probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga = + u (3.14) Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama kehtib ka vee poolt vastuvõetava pinge kohta
5.4 EFEKTIIV- JA NEUTRALPINGED PINNASES Ilma Terzaghi Pinnaseosakeste liikumist põhjustavad tuul, vesi või jääliustikud. Teisaldamise (Vt+Vp)=1-d/s=e/(1+e). Poorsustegur e pooride ja terade mahu efektiivpinge printsiibita pole võimalik lahendada ühtegi pinnase tugevuse või käigus jätkub murenemine, osakeste sorteerimine ja segamine. Materjali suhe. Pooride mahu muutus on võrdeline poorsusteguriga e. Koos pooride deformeeritavusega seotud probleemi. Terzaghi printsiip: veeküllastunud kuhjumisel tekkinud osakeste kogumid tihenevad nende peale kogunenud mahuga muutub ka kogumaht, kuid terade jääb muutumatuks. e=Vp/Vt = pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava osakeste kaalu või maapinnale mõjuvate koormuste mõjul. Pinnase omadusi (s/d)-1 = n/(1-n)
13 Pinnase külm atundlikus (C asagrande järgi) on esitatud näitena Casagrande pinnase külmakerke ohtlikkuse hindamise kriteerium. 3.4 Efektiiv- ja neutraalpinged pinnases K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Ilma seda kasutamata ei ole võimalik lahendada ühtegi praktilist probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga = + u (3.14) Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama
annaabi.ee 
