5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle 8B. Neid kujundanud tegurid: Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine Harukondlik planeerimine Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 9. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 9A. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem: 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. Linnaruumi konversioon. Algul äripinnad, hiljem jõukuse kasvades elamispinnad ja teenused; 3. Eratranspordi kasv 4
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Defitsiit tasakaaluhinnast Ülepakkumine olukord turul, madalama hinna juures kus hüvise pakkumine ületab tekkiv hüvise pakkumist nõudmise; põhjuseks on tasa- ületav nõudmise kogus kaaluhinnast madalam hind Joonis. Defitsiidimajandus H P SPEKULATIIVNE hs TASAKAALUHIND SPEKULA- NDI TULU hT TASAKAALUHIND VALITSUSE HIND hv PAKKUJA- TE TULU DEFITSIIT N qP qT qN Q
Tallinna Moemajast tuli institutsioon, mis peamiselt töötas Lääne moega, sai riiklikku dotatsiooni Lääne moeajakirjade sisseostmiseks, sünteesides nende põhjal moodi, mille tootmine ja kandmine võisid tulla Nõukogude Liidus kõne alla. Siluett oli oma kvaliteetsete moelõigetega orienteeritud elanikkonna sellele osale, kes suutis endale ise riideid õmmelda, ja nende naiste arv kasvas sedamööda, kuidas riigis levisid defitsiidimajandus ja suurenes madala kvaliteediga toodangu maht. Pole raske ette kujutada, millist mõju avaldas moele kui iseseisvale loomingulisele fenomenile vajadus teenindada tuhandeid inimesi, kes olid ilma jäetud esmatarbekaupadest ja pidid neid ise valmistama. Kui 1960. aastatel muutus ühiskond keerulisemaks ja diferentseeritumaks ning endast andis märku noorte subkultuuride teke, kes Lääne eeskujul väärtustasid alternatiivset moodi, pikki
turg (majanduslikud suhted võõraste inimestega) o Sotsialism tootmisvahendite eraomandus puudub, st. tootmisvahendid kuuluvad riigile. Tootmine lähtub ühiskonna vajadustest, mitte kasumi saamise võimalustest. Käsumajandus riik ise ei tooda, vaid ütleb tootjatele mida toota ja mis hinnaga müüa. Seega kasumi saamise motiiv puudub. Tavaliselt tekib kippuma sellistes ühiskondades defitsiidimajandus reaalsetes sotsialistlikes ühiskondades muutus kauba puuduse (defitsiidi) tagajärjel oluliseks vahetusmajandus. Selleks et midagi saada, tuli teha mingeid teeneid enda sõpradele või sugulastele. · Töö eluvaldkond, mis vastandub vabale ajale ja eraelule. Primitiivses ühiskonnas puudus nii töö kui vaba aeg. Töö ja vaba aja diferentseerumine toimus keerulisemates ühiskondades
5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle Neid kujundanud tegurid: 1. Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine 2. Harukondlik planeerimine 3. Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus 4. Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 26 8. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. linnaruumi konversioon. Algul äripinnad, hiljem jõukuse kasvades elamispinnad ja teenused; 3
· Veenev, kasvatav võim paneb inimsed on kasumi saamise motiiv. olukorda, kus nad käituvad vabatahtlikult võimule Sotsialismis puudub eraomandus, tootmine lähtub soodsalt. Selline võim peab olema varjatud. ühiskonna vajadusest, mitte kasumi saamise võimalustest. Käsumajandus: riik ütleb, mida ja kui palju toota. Ideoloogia õigustav valitseva klassi võimu. Enamasti esineb defitsiidimajandus. Ideoloogia on huvide poolt kallutatud teadmine (religioon, kunst). Hegemoonia on olukord, kui Töö on eluvaldkond, mis vastandub vabale ajale. allasurutud klassid ei saa aru, et nende elul on midagi Primitiivses ühiskonnas puudus nii töö kui ka vaba aeg. viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on neid Töö ja vaba aja diferentseerumine toimus pimestanud. keerulisemates ühiskondades
Või · Tekitab võõrandumist, inimeste vahelist vaenu Ei ole kohustus oma rikkus laiali jagada, see aga tekitab mingit võõrandumist ja vaenu Sotsialism · Tootmisvahendite eraomandus puudub · Tootmine lähtub ühiskonna vajadustest, peaks eksisteerima mingi orgaisatsioon, mis otsustab mida on vaja ja siis toodab. · Käsumajandus: riik ütleb tootjale mida toota ja mis hinnaga müüa · Defitsiidimajandus- reaalsetes sotsialistlikes ühiskonades muutus kauba puuduse tagajärjel oluliseks vahetusmajandusl Kapitalislikus ühiskonnas toodetakse kaupa liiga palju, st. Toojta ei saa oma raha tagasi, see tähendab et kui nad lähevad pankrotti, inimesed jäävad ilma oma töökohast ja see tähendabki seda et ületootmine ei ole ka ea. Kaks lähenemist majandusele Majandusteaduslik 1) Neoklassikaline majandusteooria 2) Mahandussedused on universaalsed
annaabi.ee 
