2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande täiendatud versioonina ajakirja “Õiguskeel” 2010
Subjektide ringi järgi: üldised, norm on adresseritud üldsubjektile spetsiaalsed, norm on adresseritud vaid teatud subjektide ringile. Etekirjutuse kohustuslikkuse järgi: imperatiivsed e kategoorilised dispositiivsed, jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti. soovitavad (juhendavad selgitavad) Eriliigitused: definitsiooninormid e legaaldefinitsioonid delegatsiooninormid e volitavad era- ja avaliku õiguse normid normid õigusharude järgi. 24. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt : kui...., siis....., vastupidisel juhul..... . Õigusnorm koosneb 3 elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon
3) Subjektide ringi järgi: 1) üldised - norm on adresseeritud üldsjubektile; 2) spetsiaalsed - norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) impeartiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed - jätavad pooltele määrata õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5) Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi. Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid, kuidas mingite asjaolude esiletulekul tuleb käituda. Materiaalõiguse normid ei rakendu iseenesest; eeladavd, et subjekti mitteõiguspärase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguses sätestatud sundi.
Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised (kohustav/keelav) 9 2) dispositiivsed jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti (õigustav) 3) soovitavad (ka juhendavad, selgitavad) (õigustav). Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid: volitab edasi kedagi midagi tegema, õigusakti välja andma vms. 3) era- ja avaliku õiguse normid 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaal protsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid ehk menetlusnormid Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid (juhte), tingimusi, kuidas mingite asjaolude esiletulekul tuleb käituda
Sel juhul kohaldatakse erisätet. Soovitav on nt Riigikogule esitatavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vastuvõetud õigusaktidena vormistamise normitehniliste eeskirjade (Riigikogu juhatuse 13.02.1995 otsuse redaktsioonis) p 10 teise lõike norm: paragrahv võib jaguneda lõigeteks (lg.), mille tekst algab uue lausena taandrealt. Väga pikkadest (üle 10-lõikelistest) paragrahvidest tuleks hoiduda. 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid ; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Legaaldefinitsioon on nt KrK § 7 lg 1 norm (kuriteo mõiste): kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu - tegevus või tegevusetus.
2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). 180 Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud
annaabi.ee 
