millest taju peab aru saama. Taju täidab seda ülesannet automaatselt. Lihtsaim viis on kontuuride eristamine- kontuur on koht, kus valguse intensiivsus või lainepikkuste kompositsioon järsult muutub. Kontuuride avastamise hõlbustamiseks toimib ka lateraalse pärssimise mehhanism- protsess, mille käigus kõrvuti astesevad ühikud suruvad teineteise aktiivsust maha. Kuju on üks olulisemaid objekte defineerivaid tunnuseid. Valgustugevus, suurus, orientatsioon, värv, tekstuur, müra, funktsioon, otstarve võimaldab üldjuhul objekte identifitseerida. Inimese tunnevad ära keerulisi objekte, mille parimaks näiteks on nägu. Inimesed on näo järgi identifitseeritavad ka siis, kui nende näod on emotsioonide või vananemise tõttu muutunud. · Liikumine ehk objekti asukoha muutus ajas. Liikumistaju aluseks on sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine
· Teooria kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla või mitte, on täpselt defineeritav Defineerivate tunnuste teooria · Mõistete suhted on hierarhilised Madalama taseme (konkreetsemad) mõisted sisaldavad kõiki kõrgema (üldisema) taseme mõistet defineerivaid tunnuseid Madalama taseme mõistel on lisaks ka eritunnused, mis iseloomustavad ainult seda mõistet Tasapinnaliste kujundite esitamine defineerivate tunnuste teooria järgi tasapinnaline punktihulk kujund tasandil kinnine murdjoon hulknurk tipud küljed kolm külge
ka lasteaedades. Eakaaslaste vaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise puhul on tegemist kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata, kas siis teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid või positsioone kahjustades. Näiteks tagarääkimine, kuulujuttude levitamine. Koolieelses eas on üks olulisi kiusamist defineerivaid tunnuseid agressiivsete tegude korduvus ohvri suhtes, lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste suhtes. See on ka põhjuseks, mis , miks koolieelikute puhul kiusamise ohvri roll ei ole eriti stabiilne. See on nii sellepärast, et 1. uude kollektiivi tulles katsetavad agressiivsed lapsedoma käitumist paljude kaaslaste peal, õpivad tundma ohvrite reaktsioone ning valivad selle põhjal ohvri 2
omavatest objektidest. Siia kuuluvad ka prototüübiteooria ja näidisele tuginev lähenemine. Seletusteooria – seletusele/reeglitele tuginev lähenemine. Tähtsad on nii tunnused kui nendevahelised teooriad. Mõisteid seob omavahel seletuslik struktuur – eksisteerivad reeglid mille alusel jaotatakse asju kategooriatesse. Mõisted=dünaamilised. Milliseid toetavaid ja kummutavaid näiteid mõistete teooriad esitavad? Tunnusteooria: Miinused: - Paljudele mõistetele raske määrata defineerivaid omadusi - Ei selgita tüüpilisuse efekti - Kõik defineerivad tunnused mõiste määramisel ei ole samaväärsed sest osasid nimetatakse teistest sagedamini - On kategooriaid millel pole selgeid piire nt kõrvits on mari aga käsitletakse köögiviljana. - Subordinaarsesse kategooriasse kuuluvaid mõisteid peaks klassifitseerima sarnasemaks baastaseme mõistetega võrreldes superordinaarse taseme mõistetega – alati ei kehti
Siis meie siseriiklus toetab sellele, et on nii meil, kui ka seal keelatud. Ja rakendatakse meie sanktsiooni, kuna seal ei ole. On rida ,,maailma kuriteod": narkokaubandus, õhusõidukite kaperdamine. Nad on karistatavad (vastutusele võetavad) igal riigil, ükskõik, kus on toime pandud. Meie seadused on kooskõlas RVÕ reeglitega. Side on väga tihe. Üldosa annab kogu KÕ filosoofilise alus (ka tehniline mugavus). Ta sisaldab endas üldisi regulatiivseid sätted ja defineerivaid ja annab teo üldisi aluseid karistuse määramiseks. Ta jaguneb 3 gruppi: · õpetus KarS-is; · õpetus kuriteost; · õpetus karistusest. On sündmus. Tuleb anda talle õigusliku hinde. Algame üldosast. Nt. ,,teise isiku tapmine"... Kui tapmise katse, siis tuleb hakata subjektiivsete tunnustega (motiiv jne). NB!!! Meil ei ole enam süüvormid: tahtlus ja ettevaatamatus. Kuid üldosa küsimused on ka mujal. Ka eriosas, kahjuks, on toodud üldmõisted, nt. § 828. Mis
defineerivad tunnused kokku on selle objekti mõiste alla määratlemiseks piisavad - See kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla või mitte on täpselt defineeritav, kategooriasse kuuluvate ja mittekuuluvate liikmete vahel on selge piir. Kõik mõiste alla kuuluvad objektid esindavad mõistet samavõrra hästi; on võrdsed mitte- järjestavad liikmed Klassikalise lähenemise puudused - Paljusid mõisteid on raske defineerida, määratleda defineerivaid omadusi - Klassikaline lähenemine ei seleta tüüpilisuse-efekti - Mõiste määratlemisel pole kõik defineerivad tunnused samaväärsed – osasid tunnuseid nimetatakse sagedamini kui teisi - Mõned kategooriad ei ole selgete piiridega - Eeldatavalt peaks subordinaarsesse kategooriasse kuuluvaid mõisteid klassifitseeritama sarnasemaks baas-taseme mõistetega võrreldes superordinaarse taseme mõistetega – alati ei kehti
annaabi.ee 
