Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t ronka, kes pole must" oli väär. Universaalotsustuste väärust on võimalik dedutseerida vastavast üksikotsustusest. Falsifikatsionismi järgi on teadus justkui rida hüpoteese, mis pretendeerivad maailma või universumi teatud aspekti toimise seletamist. Selleks, et hüpoteesid oleksid teaduslikud peavad nad olema falsifitseeritavad. St. seda, et hüpoteesi saab testida ning on loogiliselt võimalik, et eksisteerib üks või enam vaatlusotsustus, mis on hüpoteesiga vastuolus ja kui selline vaatlusotsustus tõeseks osutub, siis falsifitseeriks see hüpoteesi.
1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G.E.Moore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata? G.E. Moore tahtis öelda et eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Eetilised tunnused on teist liiki kui mitte-eetilised ja seega eu saa me eetilisi väiteid dedutseerida mitte-eetilistest säärasel moel, nagu lubaksid paljud hjuumlased (eetilised terminid on määratletavad mitte-eetiliste terminite kaudu). Ta tahab näidata, et mõistet hea ei saa määratleda. Lahtise küsimuse argument: 1. hea = df F (määratleme hea naturaalse omaduse F kaudu; nt Hea on nauding) 2. X on F 3. X on F, kuid kas X on hea? (Saame ikkagi küsida; nt Valu pakub mulle naudingut, kuid kas valu on hea?) 4. X on hea, kuid kas X on hea? (Saame tautoloogia) 5
1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G.E.Moore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata? G.E. Moore tahtis öelda et eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Eetilised tunnused on teist liiki kui mitte-eetilised ja seega eu saa me eetilisi väiteid dedutseerida mitte-eetilistest säärasel moel, nagu lubaksid paljud hjuumlased (eetilised terminid on määratletavad mitte-eetiliste terminite kaudu). Ta tahab näidata, et mõistet hea ei saa määratleda. Lahtise küsimuse argument: 1. hea = df F (määratleme hea naturaalse omaduse F kaudu; nt Hea on nauding) 2. X on F 3. X on F, kuid kas X on hea? (Saame ikkagi küsida; nt Valu pakub mulle naudingut, kuid kas valu on hea?) 4. X on hea, kuid kas X on hea? (Saame tautoloogia) 5
mahtuma. Iga töö võib toimuda mitmete ja enamasti küllaltki erinevate tehnoloogiate kohaselt. Õpe keskendub, nii või teisiti, vaid üksikutele — väga lähedastele. Töö on ka abinõu, mitte ainult eesmärk. Tehnoloogia tähendab tõlkes menetluseõpetus (Erelt,99:794). Tehiskeskond esitab mitmeid väljakutseid, mis õppeaine nimetuse alla kuigi hästi ei mahu /n tehnilised mänguasjad/ ning mida on keerukas selle sisust dedutseerida -9- Lisaks on küsimus tundlik ka seetõttu, et ―… materjali esmakordsel interpreteerimisel kujunenud arusaamad on püsivamad kui hilisemal ümbertõlgendamisel formeeruvad kujutlused‖ (Krull, 2000:238). Kaaluda võiks, muude võimaluste kõrval, õppetunninimetusi: ―Töö – ja tehnoloogiaõpe‖, kui õpilasekesksemat ja ―Tehiseõpe‖ kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud — Töö – ja tehnologia
mahtuma. Iga töö võib toimuda mitmete ja enamasti küllaltki erinevate tehnoloogiate kohaselt. Õpe keskendub, nii või teisiti, vaid üksikutele -- väga lähedastele. Töö on ka abinõu, mitte ainult eesmärk. Tehnoloogia tähendab tõlkes menetluseõpetus (Erelt,99:794). Tehiskeskond esitab mitmeid väljakutseid, mis õppeaine nimetuse alla kuigi hästi ei mahu /n tehnilised mänguasjad/ ning mida on keerukas selle sisust dedutseerida -9- Lisaks on küsimus tundlik ka seetõttu, et ... materjali esmakordsel interpreteerimisel kujunenud arusaamad on püsivamad kui hilisemal ümbertõlgendamisel formeeruvad kujutlused (Krull, 2000:238). Kaaluda võiks, muude võimaluste kõrval, õppetunninimetusi: Töö ja tehnoloogiaõpe, kui õpilasekesksemat ja Tehiseõpe kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud -- Töö ja tehnologia
Teadus areneb edasi katse ja eksituse, oletuste ja nende tagasilükkamise teel. Püsima jäävad kõige täpsemad teooriad – saab öelda, et see on parim teooria, mis meil on. 1.Üks loogikapunkt falsifikatsionismi toetuseks (68-69). Falsifikatsionismi järgi on osa teooriaid ümberlükatavad vaatlus- ja eksperimenditulemustele tuginedes. Siin toetub üks loogikapunkt neid – et üks universaalne otsustus on väär, seda saab dedutseerida sobivaist üksikotsustuest (69). 2.Falsitseeritavus kui teooriate kriteerium (69-73). Falsifikatsionist näeb teadust kui rida hüpteese, mis esitatakse esialgseina eesmärgiga täpselt kirjeldada või anda pilt maailma või universumi teatud aspkekti toimisest. Iga hüpotees ei kõlba. Hüpotees peab rahuldama ühte tingimust: et saada osaks teadustest, peab hüpotees olema falsifitseeritav. Falsifitseeritav sõna tähendus (69). Töpsemalt:
Seetõttu tuleks vähemalt kordki elus püüda kahelda kõigis oma arvamustes, s.t. püüda teadlikult kahtluse alla seada kõik, mida me seni oleme tõeliseks pidanud. Niisuguse mõtteeksperimendi eesmärgiks ei ole aga mitte kahtlemine iseendast, vaid sellise kahtluse kaudu just nimelt kahtluse ületamine, niisiis kahtlemise kaudu absoluutselt kaheldamatu teadmise saavutamine. Kui niisugune teadmine leiduks, siis tuleks just see seada teadmiste süsteemi alustunnetuseks ning püüda temast dedutseerida kogu ülejäänud inimlik teadmine nii, et ka too omandaks tõsikindla aluseelduse ning korrektse järelduse kaudu oma kaheldamatuse kinnituse. Kuna eesmärgiks on saavutada absoluutselt kindel teadmisvundament, teeb Descartes selle mõtteeksperimendi tingimused väga rangeteks: kõrvale tuleb heita igasugune teadmine, mille puhul leidub loogiliselt käsitatult mingitki alust selle tõsikindluses kahtlemiseks. Metoodilise kahtluse sihiks ei ole siin mitte selle leidmine, milles on
nemad siin mõtlevad nähtavasti, nagu õpetaksin mina neile midagi võimatut, midagi lausa rumalust. Nemad panevad kõik naeruks ja vastavad mulle kõigile küsimustele ainult koopula, nagu poleks ma neile midagi muud õpetanudki või nagu oleks see kogu saksa keele grammatika. Muidugi, ma ei vaidle vastu, et kui asja filosoofiliselt võtta, siis võib ainsast mõistest kogu süsteemi tuletada, nagu terve ilmavaate arendada, samuti ka koopulast kogu grammatika dedutseerida, nagu mina seda oma tehtavas teoses vastuvaidlematult tõestan; kuid mina ei usu, et meie võiksime või saaksime seda tähtsat küsimust siinkohal nii põhjalikult käsitleda või et õpilastel jätkuks arusaamist koopula filosoofilisest tähendusest inimeskõnes üldse, vaid mina arvan, et nemad tahavad mind oma korduva vastusega naerda ja pilgata, seda arvan mina, härra direktor." ,,Mina ka," oli härra Maurus nõus, nagu valmistaks see talle pisut rõõmu. ,,Aga kes andsid teile
annaabi.ee 
