Maurice Ravel 1875-1937 Ravelli peetakse Debussy traditsioonide jätkajaks. Sündis ta Prantsuse väikelinnas. Et ema oli baski rahvusest oli selge miksa ta oli kiindunud Hispaania muusikasse. Ravelli noorusaeg meenutab Debussy oma. 12-a. Asub õppima Pariisi konsevatoorimuisse. Sealsed õpiaastad olid igavad ja ebahuvitavad. Sellest hoolimatta sidus ennast üha rohkemgi muusikaga, eelkõige heliloominguga. Vanemaks saades leiab siiski muusikas oma tegelikku kutsumuse. Sarnaselt Debussyga taotleb temagi Rooma preemiat.ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad. Ta töötab ennast kiiresti ülesse ning teda hakatakse tõeliselt hindama Pariisi kultuuri valdkondades. Järgneb viljakas töö periood. Kirjutab palju muusikat, dirigeerib ja annab kontserte. Kui algab 1.maailmasõda muutub Ravelli jaoks ettearvamatult kõik. Varsti suundub ta rindele, kuhu ta võtab kaasa hulga noodipaberit, et jäädvustada kuuldu. Ta määratakse sanitaarautojuhiks
Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel: peentel figuratsioonidel ning pedaliseerimise detailidel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20.sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Sümfooniliste teoste kõlapilt on enamasti pastelne. Pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas helilooja erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. 7. Raveli looming: kindlapiirilisemad teemad võrreldes Debussyga, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm; pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme; eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmmid; tema orkestriteosed olid tihedalt seotud balleti ja klaverimuusikaga. 8. Raveli kuulsaima teose ülesehitus: ballett ,,Boolero", baleriin Ida Rubinsteini tellimus,
talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutus. Tüüpilised pealkirjad: "Peegeldused vees," "Aiad vihmas," "Tuul lagendike kohal." Muud teosed: lavaline oratoorium Le martyre de St. Sebastien (Püha Sebastiani kannatused); orkestriteosed: La mer (Meri); klaveriteosed: Estampes, Masques, Images, Cildrens corner, 24 prelüüdi kahes vihikus; keelpillikvartett g-moll; sonaadid viiulile ja klaverile, trio flöödile, aldile, harfile; laulud. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähenduse. 1900 1930 pole heliloojat, kes pole kasvõi ajutiselt olnud tema stiili mõju all. De Falla (Hispaanias), Delius ja Scott (Inglismaal), Szymanowsky (Poolas), Respighi ja Casella (Itaalias) ning Reger (Saksamaal) on järgijatest kuulsaimad. Impressionism polnud aga eriti arenguvõimeline, olulisimad teosed pärinevad Debussylt endalt, paljud nõrgemad jäljendajad pole pääsenud vormituse ja sisutuse ohust.
Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed: Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud (Manuel de Falla Hispaanias, Delius ja Scott Inglismaal, Eestis osaliselt varajane Heino Eller ja Mart Saar). Maurice Ravel (1875- 1937). Sündis Püreneedes Ciboure`is, õppis Pariisi konservatooriumis. Alustas imp- ressionistina, kuid läbi fantastika ja rafineerituse leidis uusi jooni. "Vetemängud" 1901 on üks paremaid impr. klaveriteoseid
Ta oopereid on ümbet töötanud Korsakov ja sostakovits. Tuntud ooperid on veel 'Sorotsitsõ aastalaat', 'naisevõtt'. Klaverimuusikas on kindlasti olulisemaks klaveritsükkel 'Pildid n'ituselt'-10 pilti mida ühendavad' jalutuskäigus'. Loodud 1874. Sellel aastal korraldati Peterburgi Kunstide Akadeemias ta sõbra V.Hatmanni töödest näitust. Mõned isel. Pealkirjad tsüklist: 'Kiievi väravad', 'Kaks juuti', 'Limoges' turg'. Selle tsükliorkestreeris maailmakuulsaks M.Ravel. Koos Debussyga et tuua välja Mussorgski ebasoosingust Venemaal. Ta oli eelkõige muusikaline portreist ja dramaturg ning psühholoogiline realist. Oma loomingus eemaldub ta akadeemilistest arusaamadest heliloomingus ja mida tema kaasaegsed tõlgendasid kui harimatusest tulenevat nihilismi. See põhjustab pikaajalise konflikti teiste Vene heliloojatega. Tema muusika sihiks on kõne keelest tulenev rütmiiline vabadus ja inimkõnest tulenev meloodia. Ta muusikalise pärandi
Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed: Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud (Manuel de Falla Hispaanias, Delius ja Scott Inglismaal, Eestis osaliselt varajane Heino Eller ja Mart Saar). Maurice Ravel (1875- 1937). Sündis Püreneedes Ciboure`is, õppis Pariisi konservatooriumis. Alustas imp- ressionistina, kuid läbi fantastika ja rafineerituse leidis uusi jooni. "Vetemängud" 1901 on üks paremaid impr. klaveriteoseid
Klaverimuusikas tsükkel "pildid näituselt". See koosneb kümnest pildist ja neid õhendavatest promenaadidest. Tsükkel valmis 1874. selle aasta veebruaris korraldati peterburi kunstide akadeemias näitus Mussorgski hea sõbra Viktor Hartmanni joonistustest ja arhitektuurijoonistest. Tsükkel on kirjutatud ühe tervikuna, ilma pausideta. Osad: "Kiievi väravad", "Kaks juuti", "Limoges'i turg". Klaveritsükli orkestreeris maailmakuulsaks prantsuse impressionist Maurice Ravel. Koos Claude Debussyga tegid nad väga palju, et tuua Mussorgski välja ebasoosingust venemaal ja tutvustada teda läänes. Mussorgski oli eelkõige muusikaline portretist ja dramaturg. Psühholoogiline realist. Oma muusikaga eemaldus ta akadeemilistest arusaamadest heliloomingus. Seda tõlgendasid tema kaasaegsed harimatusest tulenevana. See põhjustas pikaajalise konflikti teiste vene heliloojatega. Tema muusikaliseks sihiks oli kõnekeelest tulenev rütmiline vabadus
D. on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impr. harmoonia, loodusmuljete edasiandmine. Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi 2 vihikus 1910-13, sonaadid viiulile ja klaverile. 17 Hilised tööd alates 1912. Klassikalised tendentsid, selgemad liinid .Lavaline oratoorium "Püha Sebastiani kannatused" , "6 antiikset epigraafi", "Valge ja must" 2 klaverile, 3 sonaati. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud (Manuel de Falla Hispaanias, Delius ja Scott Inglismaal, Eestis osaliselt varajane Heino Eller ja Mart Saar). Maurice Ravel (1875- 1937). Sündis Püreneedes Ciboure`is, õppis Pariisi konservatooriumis. Alustas imp- ressionistina, kuid läbi fantastika ja rafineerituse leidis uusi jooni. "Vetemängud" 1901 on üks paremaid impr. klaveriteoseid
Hilised tööd alates 1912. Klassikalised tendentsid, selgemad liinid . Lavaline oratoorium "Püha Sebastiani kannatused" , "6 antiikset epigraafi", "Valge ja must" 2 klaverile, 3 sonaati. Ta Oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast: Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist, kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud (Eestis osaliselt varajane Heino Eller ja Mart Saar). Hilisromantism 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. 10
annaabi.ee 
